Salutaguse mõisa peahoone varemed vasakult tiivalt

Salutaguse mõisa peahoone varemed võsastununa 

Salutaguse mõisa peahoone varemed (19.-20. sajand)

Sallentack in Kirchspiel Haggers, Harrien Salutaguse (saksa k Sallentack ) mõis eraldati 1700. aastal Angerja mõisast . 
 Kuni 1879. aastani oli mõis von Meyendorffide valduses; edaspidi kuulus ta von 
 Ungern-Sternbergidele ja von Rammidele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Fridolf von Ramm. Ühekorruseline pikk historitsistlik peahoone püstitati mõisa 19. sajandi teisel poolel. Hoone fassaadi ilmestasid astmikviiludega kesk- ja külgrisaliidid. 
 Hoone põletati 1905. aastal ning taastati veidi muudetud kujul - astmikviilud tehti siledaks. Korteritena kasutatud mõisahoone põles uuesti 1980tel aastatel, misjärel ta jäi varemeisse. Viimastel aastatel on varemete ümbrus tugevalt võsastunud. Kohila-Tuhala maanteelt viis mõisasüdamesse paarisaja meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool, nii peahoone esise auringi servas kui ka sissesõidutee äärtes. Kaasajal on paljud kõrvalhooned hävinud, hulk hooneid aga on ümber ehitatud Salutaguse pärmivabriku tootmishooneteks. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kohila valla territooriumile.

Salutaguse .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Sallentack

Salutaguse mõisa peahoone varemed vasakult tiivalt

Salutaguse mõisa peahoone varemed võsastununa

Salutaguse mõisa peahoone varemed (19.-20. sajand)

Salutaguse Sallentack