Kehra mõis (saksa k Kedder) asub Harjumaal Anija vallas. Jägala jõe äärde, piiskopiaegse Karukse veskikoha asemele rajatud rüütlimõisa täpne asutamise aeg pole teada, kuid arvatavasti oli see peale 1630. aastat. Mõis vahetas sajandite vältel palju omanikke, 1820. aastatest pärineva varaklassitsistliku, niinimetatud vanabalti tüüpi puidust peahoone ehitas tollane omanik Friedrich August von Maydell. Oma algsel kujul oli see kõrge poolkelpkatusega, kolme akna laiuse kolmnurkfrontooniga keskrisaliidi ning fassaadil sümmeetriliselt paiknevate akendega ehitis. Hoone tagaküljel on puidust kvaaderimitatsioonidega kaunistatud paarisaknad. Tänaseks on säilinud arvukate 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi ümber- ja juurdeehitustega eravalduses olev hoone, mille originaalset väljanägemist võib vaid aimata. Kunagise suure mõisakompleksi arvukad kõrvalhooned on enamasti hävinud või ümber ehitatud, samuti pole palju järele jäänud Jägala jõe äärsest suurest mõisa pargist. Enam-vähem algsel kujul on säilinud üksnes 1876. aastal ehitatud maakividest ait. Teise maailmasõja järgsel nõukogude perioodil paiknes peahoones pikka aega polikliinik ja haigla.

VARASEM AJALUGU JA LÄÄNISTAMISED

Kehra mõisa varasem ajalugu on seotud Kehra ja Karukse veskite ja Kehra külaga, mis kuulusid 16. sajandil Kiviloo piiskopimõisa alla. 1568. aastal läänistati Kehra veski Hinrik Follele (Hynryck Folle). [^1] 1570ndatel aastatel oli veski koos Parila külaga Jakob von Lundeni omanduses. 1613. aastal pantis Rootsi kuningas Gustav Adolf Kehra küla Hans Holthäflingile [^2], 1624. aastal läänistas kuningas Gustav Adolf Kehra veski Hans Kritteni (ka Kriedt) lesk Euphemia Kriedtile.

MÕISA RAJAMINE

Kehra mõisa rajas algselt Karukse veski kohal asuvale maatükile Kriedtide väimees, tütar Elisabethi abikaasa, Tallinna raehärra ja laekur Heinrich Bade (Baade), arvatavasti oli see peale 1630. aastat.

Pärast 1637. aastat läks mõis Rootsi riigitegelase ja väejuhi Pontus De la Gardie poja Johan De la Gardie (aadli)perekonna omandisse. Hiljem läks mõis de la Gardie tütre Beata ja tema abikaasa Eestimaa kuberner Lennart Torstenssoni poja, krahv Andreas Torstenssoni kätte, kes oli 1674-1681 Eestimaa kindralkuberner ja kellele kuulusid suured maavaldused Raasiku ja Peningi ümbruses - endised Padise kloostri maad.

VON ELVERINGIDE AASTAD JA KEHRA MÕISA MAADE KONSOLIDEERIMINE

1661. aasta 29. juuli ostu-müügilepingu alusel omandas Kehra mõisa maad mitmes osas vaimulik Gabriel von Elvering (aadlikuna Elffring), kes oli Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia professor ja kuninglik biblioteekar, hiljem Tallinna Oleviste koguduse pastor ja Tallinna superintendent[^] (Liivi Aarma, 2007 Põhja Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885, 2. raamat, lk 61).

1662. aasta 7. veebruari ostu-müügilepinguga omandas von Elvering selle osa Kehra mõisa maadest, mis kuulus tema ämmale, Gertrud Monierile, kes oli Kehra mõisa rajaja Heinrich Bade abikaasa noorem õde.

Sellest, millised maatükid, millal ja milliste lepingutega tollal täpselt käest kätte liikusid, ei ole võimalik enam täit ülevaadet saada - säilinud on vaid osa ürikutest, mis annavad katkendliku pildi. Tõenäoline on, et hiljemalt Gabriel von Elveringi omandusajal läksid nii Kehra küla, Kehra veski kui ka Karukse veski maad samade omanike kätte ning neid hakati vaatama ühtse tervikuna.

PÕHJASÕJA JÄRGNE AEG

Peale Põhjasõda restitueeriti Kehra mõis Gabriel von Elveringi pojatütar Susannale, kes oli tollal abielus kapten Franz Sigismund Lindtmeyeriga. Pärast abikaasa surma abiellus Susanna Rootsi kuningliku ülemleitnant Magnus Heinrich von Nasackiniga, kellele kuulus juba varem Rooküla mõis (Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Bd. 2. Görlitz, 1929. Lk 770). 1748. aastal müüdi Kehra mõis Susanna von Nasackini päranduse jagamisel 6500 riigitaalri eest tema väimehele, kelleks oli Preisimaal sündinud Vene keiserlik rentmeister Friedrich von Teucher. Von Teucheri abikaasa Anna Elisabeth oli Susanna von Nasackini tütar esimesest abielust. https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.858.2.4248

Kui palju mainitud isikud Kehra mõisas kohapeal elasid, ei ole täpselt teada. Susanna von Nasackin suri Uniküla mõisas Tartumaal. Tõenäoliselt on enamiku mainitud isikute peamiseks elukohaks kuni 1750ndate aastate lõpuni olnud Käesalu mõis, mis Rootsi ajal oli kuulunud Susanna von Nasackini vanaonu Hans von Elveringile ja mis Põhjasõja järgse restitutsioonikomisjoni otsusega Elveringidele tagastati. 1726. aastal on Kehra mõisat mainitud Susanna ja Magnus Heinrich von Nasackini tütre Marie Henrika sünnikohana, mis viitab, et Kehra mõisahoone pidi sellal elamiskõlbulik olema.

Friedrich von Teucher oli aga arvatavasti võlgades, sest peale tema surma, 1760. aastal toimunud päranduse jagamisel nõudsid laenuandjad Kehra mõisa avalikku müüki.

VON BREVERNITE PÄRANDI JAGAMISE VAIDLUSAASTAD

Mõisa omandas riiginõunik Peter von Breverni (Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Bd. 2. Görlitz, 1930 Lk 41) lesk Gerdruta Magdalene von Brevern. Peter von Breverni pärandi jagamise vaidlused kestsid enam kui kümme aastat - talle olid kuulunud veel ka suured ja rikkad Maardu ja Kostivere mõisad. 1787. aasta märtsis ostab Kehra mõisa oma ema käest maanõunik Hermann Christoph von Brevern ja pandib selle oma vennale maanõunik Johann von Brevernile 35 aastaks. Hiljem muudetakse pandileping ostulepinguks, mille hinnaks 18000 hõberubla.

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.2486.1.1082

Johann von Brevern ise Kehras ei elanud, sest elukohana ehitas ta esinduslikult välja Kostivere mõisa, kus elas oma elu lõpuni.

Pärast Johann von Breverni surma sai Kehra mõisa valdusõiguse tema lesk Anna Elisabeth von Brevern, kes aga loobus sellest oma poja Heinrich Johann von Breverni kasuks 1817, aasta märtsis. Mõisa väärtuseks hinnati toona 75000 hõberubla.

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.2840.1.9345

VON MAYDELLIDE AJASTU

Praeguseni säilinud varaklassisistlik puidust mõisahoone pärineb 1820ndatest. 1820. aasta märtsis pantis von Brevern Kehra mõisa meeskohtunik Friedrich August von Maydellile. Hinnaks 90000 bankorubla paberraha, (bankorubla võrdus tollal umbes veerandi hõberublaga).

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.2486.1.1082

Üsna pea muudeti pandileping ostu-müügi lepinguks. Von Maydellide kolmest lapsest vanim, Johanna Margaretha Juliana von Maydell, oli juba enne Kehra mõisa soetamist abiellunud Malla mõisa omaniku Alexander Magnus von Maydelliga. Kuna von Maydellide teine laps Berend Otto Johann päris oma isalt Maidla mõisa siis tõenäoliselt soetati Kehra mõis 1820. aastal nooremale tütrele Karolinele kaasavaraks.

Karoline von Maydellile kinnistati Kehra mõis 16. märtsil 1829 pärast isa surma pärijatevahelise kokkuleppega. Mõisa väärtust hinnati 60000 bankorublale.

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.2486.1.1096

Vahepeal elas Kehra mõisas ka Karoline von Maydelli vend, sest on teada, et seal sündis tema vanem tütar Antonie Julie Sophie von Maydell, kellest sai hiljem, 1848. aastal, kuulsa maastikumaalija Konstantin von Kügelgeni teine abikaasa.

Karoline von Maydelli surma järel 1835. aastal pärisid Kehra mõisa tema õe Johanna Margaretha Juliana von Maydelli lapsed Julius, Avine Marie ja Otto van Maydell. Neile kinnistati mõis 1836. aasta märtsis ning mõisa väärtuseks hinnati toona 70000 bankorubla.

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?q=EAA.2486.1.1106&size=20

1847. aasta aprillis müüsid nad mõisa 28000 hõberubla eest parun Dietrich Johann Georg von Tiesenhausenile (1825-1894) hinnaga 28000 hõberubla.

1848. aasta detsembris ostis mõisa teenistusest erru läinud ooberstleitnant Alexander Georg Matthias von Essen, hinnaga 45000 hõberubla. Kuna ta ise elas Tallinnas siis täenäoliselt ostis ta mõisa tütrele kaasavaraks.

https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?q=EAA.2486.1.1106&size=20

VON ULRICHITE AASTAD JA MÕISA ÜLEMINEK BALTI AADLIKEST KOOSNENUD EESTIMAA PÕLLUMAJANDUSE KÄTTE

1864. aasta aprillis andis von Essen üleandmiselepinguga Kehra mõisa oma ainsale tütrele Margarethe Gertrude Henriette von Ulrichile, kelle abikaasa kindral Wilhelm Otto Kornelius Alexander von Ulrich oli aastail 1859-1868 Eestimaa kuberner.

Kehra rüütlimõisa suurusena on mõisate põhiraamatus (ERA.3724.1.37, aastad 1899-1931) 1899. aasta märtsi seisuga 1377 tiinu ja 2304 ruutsülda. Septembris 1900 eraldati mõisast 1334 ruutsülda Balti-Riia-Pihkva raudtee alla, septemberis 1903 veel samaks otstarbeks 1199 ruutsülda ja 1915. aasta märtsis 3 tiinu põllutöökoolile, kuid kooli asutamiseni ei jõutud. Nii oli Kehra mõisa suuruseks 1915. aasta märtsis 1373 tiinu ja 2171 ruutsülda, s.o ca 1500 hektarit.

Margarethe von Ulrichi testamendiga oli Kehra mõisa pärijaks tema tütar Marie Jeanette Katharina von Ulrich, kes elas mõisas surmani nagu ta emagi.

Juba von Ulrichide ajal anti Kehra mõisa majandustegevuse pool Balti aadlikest koosnenud Eestimaa Põllumajanduse Seltsile, kes soovis sinna rajada näidis- ja katsemajandi. 1914. aastal omandas Selts mõisa tingimusega elupõlisele rendile 8500 rubla aastas endise omaniku Marie Jeanette Katharina von Ulrichi, tema surma korral tema venna Aleksander von Ulrichi kasuks. Selts võttis lisaks enda kanda kõik mõisa võlad 74267 rubla ulatuses.

Marie von Ulrich suri 27. juunil 1926 ning maeti oma perekonna hauaplatsile Tallinna Kopli kalmistul, mis nõukogude võimu poolt 1950ndatel hävitati.

BALTI AADLIKE EESTIMAA PÕLLUMAJANDUSE SELTS KEHRAS 1912-1914

Kuna mõis oli Seltsi omanduses, ei riigistatud ega tükeldatud Kehra mõisat 1919. aasta maareformi seaduse alusel sellisel kujul nagu enamikku teisi Eesti mõisu ning ta tegutses esialgu endisel kujul ja suuruses edasi.

Alles pärast Marie von Ulrichi surma reorganiseeriti Seltsi käes olnud mõis Kehra riigimõisaks ja sellest sai noore Eesti riigi üks näidismajandeid. Sellega muutus peamiselt küll vaid omandivorm, majandustegevus jätkus suuresti endisel kujul ja varem loodud tugeval alusel. Ka asundustaludeks eraldati seetõttu vaid mõned tühised äärealad.

[^1]Rahvusarhiiv [https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.2069.2.875] [^2]Rahvusarhiiv https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?refcode=EAA.854.2.2319