Raasiku mõisa peahoone varemed peale 1905.a. põletamist

Raasiku mõisa peahoone soklikorruse varemed

Rasik in Kirchspiel St. Johannis, Harrien Raasiku mõisa (saksa k Rasik ajalugu ulatub tagasi keskaega. Tollal kuulusid Raasiku ümbruse maad Padise kloostrile ,
 kes rajas arvatavasti nende haldamiseks sinna mõisa. Tõenäoliselt rajasid tsistertslased oma keskuse Raasikule millalgi 13. sajandi keskpaigas, esmamainitud on neile kuuluvad mõisat 1266. aastal. 17. sajandil kuulus mõis pikalt de la Gardie aadliperekonnale. Põhjasõja järgselt vahetas mõis tihti omanikke - ta on olnud nii von Taubede, von Stackelbergide, von Bohnide kui ka von
 Brevernite valduses. 1774 omandas mõisa Hermann Ludwig von Loewenstern, tema perekonna kätte jäi mõis ligi 70. aastaks. Alates 1843. aastast kuulus mõis von Siversitele ning 1899. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni von Stackelbergidele. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil paiknev ühekorruseline kelpkatusega kivihoone. Hoone oli ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaigas või teisel poolel. Peahoone ümber paiknes suur park ning arvukalt kõrvalhooneid. Mõisasüdamesse viis Harju-Jaani - Peningi - Perila maanteelt kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis oli kujundatud alleena. Mõisahoone põletati 1905. aasta detsembris ning seda hiljem enam ei taastatud. Praegu on poolvarisenud varemetena alles vasakpoolne osa soklikorrusest, mis jääb saja aasta jooksul sinna kasvanud suurte puude varju peitu. Soklikorruse parempoolne osa on ümber ehitatud tootmishooneks. 20. sajandi teisel poolel rajati mõisakompleksi Raasiku Elektromehaanikatehas, kes püstitas mõisakompleksi arvukalt uusi tootmishooneid. Tootmise tarbeks ehitati tundmatuseni ümber ka säilinud kõrvalhooned. Ka kaasajal paikneb mõisasüdames hulk tootmisettevõtteid. Praegune Raasiku alevik tekkis seoses raudtee rajamisega 1870. aastal mõisast 2 kilomeetrit ida poole raudteejaama juurde. Kaasajal on ta kasvanud peamiselt kirde suunas, ulatudes pooleteise kilomeetri kaugusel paikneva Harju-Jaani kihelkonnakirikuni. Ka mõisa ümbruse ajalooline teedevõrk on palju muutunud seoses vanade raudteeülesõitude sulgemisega. Harju-Jaani - Peningi - Perila maantee on Raasiku juures viidud algsest trassist ca 700 meetrit kagu poole väljaspoole alevikku ning ületab raudtee Raasiku jaamast kilomeetri jagu ida pool. Algne maanteeülesõit Raasiku jaama lähedal on suletud. Suletud on ka mõisa sihiteel paiknenud raudteeülesõit. Ka Raasiku mõisa kohal ajaloolisel maanteel asunud Jõelähtme jõe kivisild on varisenud ning ei ole enam läbitav. Samal kohal asub kaasajal jalakäijate sild. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Raasiku valla territooriumile.

Raasiku .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Rasik

Raasiku mõisa peahoone varemed peale 1905.a. põletamist

Raasiku mõisa peahoone soklikorruse varemed

Raasiku Rasik