Nehatu mõisa peahoone (arvat. 18. sajandi teine pool, osalt ümber ehit)

Nehhat in Kirchspiel Jegelecht, Harrien Nehatu mõis (saksa k Nehhat ) asutati 1664. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Saha mõisast .
 Läbi pikkade sajandite kuni mõisa-ajastu lõpuni on mõis kuulunud Tallinna linnale. Mõisa peahoone on ühekorruseline pikk murdkelpkatusega kiviehitis, mis pärineb tõenäoliselt 18. sajandi teisest poolest Hoone keskosa ilmestab ühe akna laiune pealeehitus. Hoone tagakülg on suunatud maalilise Pirita jõe poole. Mõisas oli ka hulk kõrvalhooneid. Ajalooliselt Tallinn-Narva maanteelt Irult suundus mõisa kahe kilomeetri pikkune sihitee. Mõisa peahoone on säilinud ning kasutusel elamuna. 20. sajandi teisel poolel on hoonet osaliselt ümber ehitatud. Alles on ka mitmeid ümber ehitatud kõrvalhooneid. Tugevalt on muutunud mõisa ümbruse teedevõrk - mõisasüda on põhja poolt haaratud kaasaegse sirge Tallinn-Narva maanteega, lõuna poolt aga Lagedi-Muuga sadamaraudteega. Mõisa kunagine sihitee on muutunud Iru elektrijaama kohal kaasaegset ja ajaloolist Narva maanteed ühendavaks lõiguks. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.

Nehatu .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Nehhat

Nehatu mõisa peahoone (arvat. 18. sajandi teine pool, osalt ümber ehit)

Nehatu Nehhat