Saha mõisa peahoone soklikorruse fragment (ülejäänu lammutati peale 1905. aasta põletamist)

Saage in Kirchspiel Jegelecht, Harrien Varaseim Saha mõisa (saksa k Saage ) mainimine ulatub tagasi 1349. aastasse. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. 18. sajandil olid tal Lagedi mõisaga ühised omanikud. Alates 1807. aastast oli mõis Stael von Holsteinide omanduses, kuni 1842 omandas mõisa Konstantin von Ungern-Sternberg. Alates 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Brevernite aadliperekonna omanduses. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil paiknenud ühekorruseline historitsistlik kiviehitis. Tõenäoliselt 19. sajandi keskel või teisel poolel ehitatud hoonet ilmestas kõrge sokkel, poolkelpkatus ning keskosas asuvad kaaraknad. Mõisahoone põletati maha 1905. aastal, misjärel seda enam ei taastatud. Kaasajal on hoonest alles vaid pooled soklikorruse müürid, mis on hiljem ehitatud väikeseks omaette hooneks. Põhikorruse müürid on lammutatud. Säilinud on mõned kõrvalhooned, mis on osaliselt küll ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.

Saha .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Saage

Saha mõisa peahoone soklikorruse fragment (ülejäänu lammutati peale 1905. aasta põletamist)

Saha Saage