Kautjala mõisa peahoone

Kautjala mõisasüdame kaugvaade vanalt Tartu maanteelt 

Kautjala mõisa peahoone, 1850ndad

Kautel in Kirchspiel Jürgens, Harrien Kautjala mõis (saksa k Kautel ) loodi
 17. sajandi lõpul, mil ta eraldati naabruses asuvast hiigelsuurest Rae mõisast . Alates loomisest kuni mõisa-ajastu lõpuni kuulus mõis Tallinna linnale. Mõisa ühekorruseline, lameda kelpkatusega kivist peahoone on ehitatud 1850tel aastatel. Ajalooliselt Tartu maanteelt viib mõisasüdamesse 1,8 kilomeetri pikkune tee. Selle tee viimased 300 meetrit olid suunatud otse peahoone keskteljele, kuid mitte küljele, vaid otsafassaadile, kus asus peasissekäik. Kõrvalhooned asetsesid üsnagi korrapäratult peahoone läheduses, ümbruses oli ka väike park. Praeguseks on peahoone säilinud enam-vähem algkujul, kõrvalhooned aga enamikus ümber ehitatud. Suur osa peahoonest lääne pool asuvaid kõrvalhooneid on sealse talumajapidamise käsutuses. Vana sihiteena kujundatud sissesõidutee on kaasjal muutunud nimetatud talu hoovi viivaks teeks, peahoone ja mõisapargi juurde pääseb väikese kaarega põhja poolt kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.

Kautjala .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kautel

Kautjala mõisa peahoone

Kautjala mõisasüdame kaugvaade vanalt Tartu maanteelt

Kautjala mõisa peahoone, 1850ndad

Kautjala Kautel