Nabala Nappel, Napalae

Keskajast pärinevat Nabala mõisa on esimest korda mainitud 1475. aastal. 1510. aastal vahetas omanik Bertram Junge Nabala mõisa Tallinna Püha Miikaeli tsisterlate nunnakloostriga Virumaal asuva Palmse mõisa vastu. Mõis oli keskajal arvatavasti välja ehitatud kindlustatud kivihoone ehk vasalllinnusena. Kaasajal on sellest järel vaid kaks väikest küngast peahoone esisel muruplatsil. Peale kloostri tegevuse lakkamist 1598. aastast oli mõisa omanikuks Eestimaa Rüütelkonna eelkäija Maanõunike kolleegium. 1685-1710 aastatel töötas lühikest aega mõisas Tallinna Toomkool. Alates 18. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Eestimaa Rüütelkonnale. Mõisa tagasihoidlik ühekorruseline kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel. 1985. aastal on hoone esiküljele lisatud kahekorruseline kaaravadega rõduehitis. Alates 1996. aastast on mõis eravalduses ning praegu kasutusel kroketi- ja tenniseklubina. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kiili valla territooriumile.

Nabala küla esmamainimine on 1241. aastal Taani Hindamisraamatus [1,2].

Nabala mõisa valitsenud Nappelid kasutasid Lodede suguvõsa vappi ja nad olid Lodede perekonna järelvasallid [3]. Loded ise sattusid ordu perioodil ebasoosingusse ja kaotasid oma maad.

Oletatavasti asus sel ajal Nabalas vasalllinnus, millest on tänaseni säilinud kaks küngast maja ees. Kinnitatud teated mõisa asumisest selles külas räägivad alates aastast 1475 Hof Nappelina [4,5]. Mõisa kohta on säilinud erinevaid ürikuid selle pantimisest, müümisest ja kaasavaraks andmisest.

Hermen Todweni, Dikeriku poja, võlakiri Hinrike Bixhovedenile, Albrechti pojale, ja tema pärijatele 700 vanale Riia margale; ta paneb pandiks oma Nabala (Nappel) mõisa, mis asub Vaskjala (Waschel, hilisema nimega Jüri) kihelkonnas. Kinnitatud pitsatiga 28.06.1477 [6].

Bartolt Toddewyni, Diricke poja, ja tema venna Johani ja ema Birgitte võlakiri 3000 Riia margale, mis makstakse nende õe Gertrudi kaasavarana Bartram Jungele ja tema pärijatele, pandi all pool Nabala (Nappel) mõisa ja 4 talu 4 adraga Paekna (Paikenall) külas, kuuluvad Vaskjala (Waschel) kihelkonda. Kinnitatud pitseriga 20.07.1478 [7].

Müügikiri rüütel Jurgen Vitinckhoffi poolt Bertram Jürgenile müüdud Nabala (Nappel) mõis koos kõige juurdekuuluvaga ja külad Paekna (Paykemall), Sõgula (Seckwolt), Sõmeru (Sommeres), Mõisaaseme (Moysenassüm), Rathi, Peenboy, Kerde, Horne ja 2 veskit, mis kuuluvad mõisale, 10 300 marga eest. Viiest ripppitserist on ainult 2 alles 01.08.1494 [8].

Evert Toddewyni, Hermeni poja, müügikiri rüütel Jurgen Vytyngkhavele Nabala (Nappel) küla kohta. 2 pitseriga 22.04.1495 [9].

Jurgen Vitinckhoffi müügikiri Nabala (Nappel) mõisa Bertram Jürgenile müümise kohta. Viiest kinnitatud pitserist 4 olemas 01.05.1495 [10].

Oli eravalduses kuni 03.04.1510, mil Nabala ostab Mihkli nunnaklooster ja omanik Bertram Junge vahetas Nabala mõisa Tallinna Mihkli Nunnakloostriga, mida juhatas abtiss Elisabet Brincke, Virumaal asuva Palmse mõisa vastu [11,12].

1510-1651 aastatel Nabala mõis on Püha Mihkli (Miikaeli) tsisterlaste nunnakloostri omanduses [13].

Kloostri tegevuse lõppemine 1628. aastal, Tallinnas anti nunnakloostri kinnistu koolile 1631. aastal.

17.01.1651 kinkis kuninganna Christina igaveseks omandiks külad Kuimetz ja Nappel Eestimaa Rüütelkonnale Tallinna gümnaasiumi finantseerimidseks [14,15]. Külad kingiti koos mõisadega, et hoida üleval gümnaasiumi ning nende õpetajaskonda.

1661, 1662 aastatel vakuraamatud kajastamaks talude maksukoormisi [16].

22.08.1685 Nabala redutseeriti ja anti Tallinna gümnaasiumile. Välja arvatud Peebu karjamõis, mis renditi eraldi välja [17].

Gea Troska raamatus “Talunimedest” 1995 aasta. väljaandes on Nabala küla kaart aastast 1687. Loetletud on 31 peremeest, neist 14 talu olid tihedas reas jõe põllupoolsel kaldal, 7 hõredas reas vastaskaldas ja 10 talu hajali kaugemal. Talude ja peremeeste eesnimed on seotud, näiteks Toma Mart. Peremehe vahetudes muutus sageli ka talu nimi [18].

Aastal 1696. olid kroonivarana loetletud: Nappel ja Pebo karjamõis.

Nabala mõisa piirkonnas 1712. aastal on olnud palju tühje talusid, on märgitud juba Rõõsa ja Kiisa kõrtsi ja Saeveski kohta. Hiljem hakkavad juurde tulema uued pered, enamus talusid ongi rajatud 19. sajandil.

29.09.1725 Vastavalt kapitulatsiooni 8. artiklile langeb. 29.09.1725 langeb Maanõunike Kolleegiumi omandiks. Selle kinnitab kuninganna Katariina I. Kuimetsa ja Nabala mõisa anti Tallinna Gümnaasiumi ülalpidamiseks [19].

Nabala mõisa külade hingeloendis 1782. aastal on: Nabbala, Sommero, Kurrefer, Sokoir ja Paicna. On ka palju inimesi, kellele on märgitud juurde, et ta on tulnud Palmse mõisast [18].

Kui 1785. aastal rüütelkond likvideeriti, läks Nabala kroonu kätte, kuid tagastati maanõunikele 29.01.1797.

Nabala hingeloendis 1782. aastal oli 342 hinge Registris on toodud ära andmed kuni 1858. aastani [20].

Nabala ja Peebu karjamõisa üleandmisakt 1787. aastal Baron von Löwenile [21].

Von Liphardti teade Otto W. von Essenile 1806. aastal Revali komandandi Reinhold-Wilhelm v.Esseni pärandvara jagamise ja tema võlgade tasumise kohta. Mainitakse Nappeli valdust [22].

Reinhold von Uexkulli poolt 1853. aastal Revalis välja antud Carl Ströhmi toimetamisel Eestimaa mõisate kataloogis koos statistliste andmetega tuuakse ära Nabala mõis koos, Kaiu ja Kuimetsa mõisatega kui Rüütelkonna lauamõisad. Originaal pealkiri on: “Verzeichniss der rittergüter in Ehstland nebst einigen statistischen angaben” [23].

1855-1879 aastate möödudes oli Nabala piirkonnas hulgaliselt saksa nimedega inimesi. Dokumendi originaalpealkiri on" Personaalraamat. Nabala, saksa pihtkond ja Tuhala" [24].

Palmse ja Vaida mõisa omanik ning Nabala rentnik parun Alexander von der Pahlen kinkisid 1863. aastal Jüri kirikule kroonlühtrid: 2 kahest ja ühe kolmese. andis raha nende ülespanekuks ja lisaks annetas 1864.a. veel 800 rbl [25].

Nabala mõisa rentnik oli tookord Karl Gustav Konstantin von Mohrenschildt (30.12.1815-02.11.1882). Ta oli 1870. aastatel Jüri kihelkonna koolirevidendiks koos Jüri koguduse pastor Lutheriga. 1877. aastal käis ta Kautjala kooli revideerimas neli korda. Kautjala kooli dokumentides nimetatakse teda ka kooli kohtuhärraks. Näiteks kurtis koolmeister 23. märtsil 1878. aastal kooli vöörmündrile, et ahju hagu on otsas ja kui „teie ei lase mitte agu tuua, siis jätan kooli seisma ja lähen Nabalasse kooli kohtu herrale nimmetama“ pärast seda ähvardust lubati hagu saata [26].

1892-1913 oli Nabala Maydellide suguvõsa valduses [27].

12.–19. detsembril 1905. aastal mõisate rüüstamise ajal oli Nabala mõisa omanik Eestimaa rüütelkond, rentnik parun Joseph Maydell [28]. Eestimaa rüütelkond pantis Kaiu, Kuimetsa ja Nabala mõisad Aadlimõisate Krediidiseltsis 800 000 rubla eest ja rüütelkonna pantkirjalaenud (Ritterschaftlichen Pfandbriefdarlehen) mõisnikele vormistati selle pangaühistu emiteeritud 5%-liste pantvõlakirjadega nominaalväärtuse järgi. Raha kasutati Rüütelkonnale kuuluvate mõisate kahjude korvamiseks ja uuesti üles ehitamiseks.

Eesti Wabariigi Asutava Kogu poolt välja antud 2.02.1919. aasta Maaseaduse põhjal võõrandati mõisad riigile. Ülevõtmise protokollist selgub, et Nabala mõis oli olnud 25 aastat rendil J. Maydelli käes. Mõisal olnud 20 moonamehe peret, neist 14 põllutöölist. Lehmi oli 47 ja 1 pull. Mõisavalitsejaks oli alates 1911. aastast Johannes Welsten(Velleste). Mõis jagati taludeks 1922. aastal.

5.05.1922 otsustab Nabala valla nõukogu kolida Nabala kooli Kurevere külast Nabala mõisa härrastemajja. Esialgu võeti härrastemaja valla poolt üürile. 1922. aastal kolis kool mõisa majja sisse. 1925. aastal omandas vald hoone riigilt ostu teel 150000 marga eest. Saksa valitsuse vallavalitsused asusid mõisas 05.09.1941 kuni sept 1944. Peale seda tekkis Nabala külanõukogu, mis asus vallamajas. Harju rajooni Nabala külanõukogu ja majas asus ka raamatukogu 1950. aastal. Mõis kuulus “Rahva Võidu” kolhoosile, mis tegi suurema remondi 1985. aastal. Maja ette ehitati sammastega juurdeehitus. Maja sees kasutati tolleaegseid materjale ja originaalset ei ole säilinud peale 60 cm tugiseinte ja 2 korruse nummerdatud laetalade. alates 1991. aastast kuulus mõis Kiili vallale. Aivar Riisalu ostis mõisa 1996. aastal ja mõis läks eraomandusse. 2014. aastast uus omanik.

Mõisa härrastemaja

Nagu eelpool mainitud, asus 13.saj arvatavasti Nabalas vasalllinnus. Praegune härrastemaja on ehitatud 18 saj. lõpus või 19.saj esimestel kümnenditel. Algselt oli tegemist vana-Balti tüüpi poolkelpkatusega paekivihoonega. 1985. aasta "Rahva Võidu " kolhoosi projetide järgi ehitati majale juurde sammastega rõdu. Sama ehituse käigus müüriti kinni idapoolne otsauks. Uus katust toetav konstruktsioon on massiivne betoonivalu. härrastemaja kapitaalremont algas 2022. aastal. Uuendatud said kõik kommunikatsioonid, puhastatud eelmised ehituskihid. Taastatud sai idapoolne ukseava. Arhitekt Allan Strusi abiga sai uue näo nii esi- kui tekkis ka tagaportaal. Maja oletatav valmimisaeg on 2025. aasta juuni.

Mõisaansambli teised hooned

Mõisaansambli teistest hoonetest ja abihoonetest ei ole midagi säilinud. Vanadest kaartidelt on näha veskit, abihoonetest lauta, ilmselt viljaaita, sepikoda jm , mille varemeid on näha aerofotol. See teema vajab lähemat uurimist.

Kasutatud kirjandus

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat

[2] https://et.wikisource.org/wiki/Daani_hindamise_raamat/Waskjala

[3] https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=59

[4] https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA373&lpg=PA373&dq=nappel+ritterschaft&source=bl&ots=kNrrcenzqI&sig=IPfD2EnSGs0UWuhyXcNqbiwRyxY&hl=fi&sa=X&ved=2ahUKEwjz05ThwdncAhWQEVAKHeqXDPIQ6AEwAXoECAkQAQ#v=onepage&q=nappel ritterschaft&f=false lk 373

[5] Est- und Livländische Brieflade

[6] EAA.854.2.99.

[7] EAA.854.2.101

[8] EAA.854.2.117

[9] EAA.854.2.118

[10] EAA.854.2.119

[11] EAA.854.2.393

[12] EAA.854.2.394

[13] EAA.854.2.400

[14] TLA.230.1.Bp12/I 1651-1738

[15] EAA.854.2.54

[16] EAA.854.2.1705

[17] https://books.google.fi/books?id=PQlLAAAAYAAJ&pg=PA20&lpg=PA20&dq=nappel+arrendator+zur+mühle&source=bl&ots=0iUaelmyoP&sig=ACfU3U0UhI8qiPZluPczAJq02nl1w-EMLw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjThMKf2-T0AhUQSfEDHR4PCO8Q6AF6BAgZEAM#v=onepage&q=nappel&f=false

[18] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66350414/endise-nabala-valla-kohanimedest

[19] EAA.854.2.61a

[20] EAA.854.2.61a

[21] https://www.genealoogia.ee/esivanemad/hingeloendid/index.php?kubermang=&maakond=&khk=&nimiEST=Nabala&nimiGER=

[22] EAA.30.1.3431

[23] EAA.4373.1.10

[24] https://books.google.fi/books?id=4t7SAAAAMAAJ&pg=PP14&lpg=PP14&dq=nappel+maydell&source=bl&ots=BoI7tciWVL&sig=ACfU3U1YCokHnDcTW1UW6PP4iBM848ZNSA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjPouPfweT0AhVks4sKHUG0Ap4Q6AF6BAgVEAM#v=onepage&q=nappel&f=false

[25] EAA.1213.1.323

[26] EAA.1213.2.6

[27] TLA, f 575, n1, s 1, l 11p

[28] https://et.wikipedia.org/wiki/Maydell

[29] https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/Karjah2rmToomas_M6isnike_kahjud_TUNA2013_2.pdf

https://www.ra.ee/apps/