Härgla mõisa portikuse fragment, 19. sajandi alguspool

Härgla mõisa peahoone (17.-19. sajand)

Härgla mõis peahoone

Herküll in Kirchspiel Joerden, Harrien Esimesed teated Härgla (saksa k Herküll ) mõisast pärinevad 1516. aastast, mil ta kuulus Maydellidele. 17. sajandil oli mõis pikalt von Uexküll-Güldenbandide omanduses. 18. sajandil vahetas mõis palju kordi omanikke, olles seotud nii von Rehbinderitega, von Fersenitega, von Stackelbergidega, Douglastega, von Mohrenschilditidega kui ka von Wrangellidega. Alates 1822. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Rosenthalide (von Wetter-Rosenthalide) aadliperekonna omanduses. Mõisa kahekorruseline kelpkatusega peahoone on ehitatud mitmes osas. Hoone vanim osa pärineb 17. sajandist von Uexküll-Güldenbandide ajast. Ei ole välistatud, et ta sisaldab ka kesksaegseid osi. Oma lõpliku suuruse sai hoone 18. sajandil. 19. sajandil (arvatavasti 1820tel aastatel von Rosenthalide omanduses) lisati fassaadile võimas kuue joonia sambaga klassitsistlik portikus. Portikus sarnanes umbes samal ajal ehitatud Kohila ja Valgu mõisa portikustega, mis on mõlemad tänaseks hävinud. Võõrandamisjärgselt kolis 1921. aastal hoonesse kool, mis sulges uksed 1966. Kaasajal on mõis eravalduses. Lisaks peahoonele on säilinud mitmeid kõrvalhooneid peahoone esise auringi ääres. Kõrvalhooned on küll mitmeti ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Juuru valla territooriumile.

Härgla .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Herküll

Härgla mõisa portikuse fragment, 19. sajandi alguspool

Härgla mõisa peahoone (17.-19. sajand)

Härgla mõis peahoone

Härgla Herküll