Juuru Joerden

Juuru mõisat (saksa k Joerden ) on esmamainitud 1682. aastal. Tollal kuulus mõis von Fersenitele. 1798. aastal siirdus mõis von Kursellide aadliperekonna omandusse. 19. sajandi teisel poolel oli mõis nii von Stackelbergide kui ka Rausch von Traubebergide valduses^[1] Sama sajandi lõpul sai ta naabruses asuva Maidla mõisa kõrvalmõisaks. Pikk ühekorruseline mõisa peahoone on ehitatud algselt arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Tollal oli ta keskse mantelkorstnaga tüüpilise vanabalti planeeringuga ehitis. Historitsismiperioodil on hoonet ümber ehitatud. Tollal lisati talle eenduvad tiibosad ning keskel asetsev väljaulatuv koda. Fassaadi vasakpoolsesse ossa kujundati lahtine kaaristu. Peahoone esise auringi äärtes paiknevad viimasega 45-kraadise nurga all paigutatud lihtsakujulised ait ja tall-tõllakuur. Ülejäänud kõrvalhooned asetsesid läheduses. Teise maailmasõja järgselt paiknes mõisahoones haigla. Alates 1980test aastatest seisab hoone tühjalt. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Juuru valla territooriumile.

Juuru mõisa mainitakse esimest korda 1682. aastal, kui Maidla mõisa karjamõisa, mis ühes Maidla mõisa ja Helda karjamõisaga omandas Otto Reinhold Taube. Edaspidi kujunes Juuru Maidla kõrvalmõisaks, mis omanike vahetuse läbi lahutati Maidlast alles 19 sajandi algul.

Mõis kuulus: 17. sajandil Taubed > 18. sajandil Mengdenid, Fersenid > 1798 Johann Friedrich Kursell > 1846 Paul August von Stackelberg > 1875 Emmanuel Rausch von Traudenberg > 1881 Boriss von Maydell > 1902 Joseph von Maydell.

Pikk ühekorruseline kivist mõisa peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Historitsismiperioodil on hoonet ümber ehitatud. 1919. aastal mõisa majapidamine likvideeriti. Maareformi tulemusena paigutati mõisa peahoonesse postkontor ja arsti vastuvõtt. Nõukogude perioodil asus hoones haigla. 1980. aastatest saadik seisab tühjana.