Humala mõisa laudahoone (19. sajandi lõpp)

Humala mõisa peahoone (19. sajandi algus)

Hummala in Kirchspiel Kegel, Harrien Humala mõis (saksa k Hummala ) asutati 1690. aasta paiku. Tollal oli mõisa omanik Otto Scheiding. Põhjasõja järgselt oli mõis algul kroonu omanduses, kuni 1758. aastal omandas selle Jakob Albrecht Matthias. Alates 1777. aastast kuulus mõis kaks aastakümmet von Fockidele. 1805. aastal omandas mõisa Gustav von der Howen, kelle perekonna kätte jäi mõis 1870te aastateni. Alates 1889. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis Vääna mõisa omanike von Stackelbergide käes, mil temast sai Vääna kõrvalmõis. Mõisa peahoone on ühekorruseline klassitsistlik kivihoone, mis on püstitatud arvatavasti 19. sajandi algul. Võrdlemisi lihtsat poolkelpkatusega hoonet ilmestasid mõningad rusteeritud seinapinnad ning eenduv eeskoda, mida kaunistas astmikviil. Kaasajal on hoone kasutusel elamuna ning on vähesel määral ümber ehitatud. Suur hulk kõrvalhooneid asus peahoone läheduses. Säilinutest on esinduslikum laudahoone 19. sajandi lõpust, mida kaunistavad astmikmotiividega viil ning kaaraknad. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Harku valla territooriumile.

Humala .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Hummala

Humala mõisa laudahoone (19. sajandi lõpp)

Humala mõisa peahoone (19. sajandi algus)

Humala Hummala