Käesalu mõisahoone (1770ndad)

Kaesal in Kirchspiel Kegel, Harrien Käesalu mõis (saksa k Kaesal ) asutati 17. sajandi keskpaigas, mil ta eraldati Tuula mõisa idapoolsetest maadest. Mõisa esimene omanik oli Ewert Elvering. 18. sajandil käis mõis palju käest kätte. Ta on kuulunud nii von Lindtmeyeritele, von Nascakinitele, Teucheritele, von Gernetitele, von Mohrenschildtidele kui ka Douglastele. Eelnimetatutest oli mõis kõige pikemalt von Gernetite käes - neli aastakümmet 1760-90tel aastatel. Arvatavasti sel ajal püstitati mõisa ka
 kahekorruseline kelpkatusega barokne peahoone. Muidu lihtsa kujuga hoone fassaadi keskosa kaunistab väike kolmnurkfrontoon 19. sajand lisas hoone peasissekäigu ette veel nelja sambaga katusealuse. Vähesed kõrvalhooned asusid mõisas suurelt jaolt peahoone esise auringi ümbruses ja mujal vahetus läheduses. Hollandi tüüpi tuulik asus mõisasüdamest mõni sada meetrit lõuna pool. Keila - Keila-Joa maanteelt viib mõisa 350 meetri pikkune sihitee, mis suundub otse peahoone keskteljele. Ajalooline maantee on arvatavasti läbinud mõisasüdant, kuid kas mõisa esindusliku väljaehitamisega või hiljemalt 19. sajandi algul on maantee viidud mõisasüdamest kirde poole, kus ta kulgeb ka praegu. Künkliku maastiku tõttu peahoone maanteelt praktiliselt ei paista. 1838. aastal läks mõis Keila-Joa mõisa omanike von Benckendorffide omandusse, millega temast sat Keila-Joa kõrvalmõis. Keila-Joa kõrvalmõisaks jäi Käesalu kuni 1919. aasta võõrandamiseni ehk mõisa-ajastu lõpuni. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila valla territooriumile.

Käesalu .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kaesal

Käesalu mõisahoone (1770ndad)

Käesalu Kaesal