Ohtu mõisa talli varemed

Ohtu mõisa peahoone peale restaureerimist (1760ndad)

Ohtu mõisa peahoone enne restaureerimist

Ocht in Kirchspiel Kegel, Harrien Ohtu mõis (Saksa k Ocht ) rajati tõenäoliselt 1620tel aastatel. Mõisa esmaomanikeks olid Krämerid (aadeldatuna von Dannenfeldid). 18. sajandi algul kuulus mõis Rötgert Johann Wrangellile, kelle käest ta 1720tel siirdus Otto Wilhelm von Harpe valdusse. 1760tel aastatel omandas mõisa Christoph Heinrich von Kursell, kes hakkas mõisakompleksi senisest esinduslikumalt välja ehitama. Mõisa püstitati kaunikujuline kahekorruseline barokne peahoone, mis on omasuguste hulgas üks stiilsemaid. 1769. aastal valminud hoone fassaadi liigendavad liseenid. Kolme akna laiust keskosa kroonib kolmnnurkfrontoon. Barokse mulje loovad nii kõrge kelpkatus kui ka väikeste ruutudega aknad. 1793. aastal siirdus mõis von Meyendorffide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 19. sajandil püstitati või ehitati ümber enamik kõrvalhooneid. Neist kauneim oli 1888. aastal ümber ehitatud tall-tõllakuur peahoone esise auringi ääres, millele lisati neogooti ehisviil koos tuulelipuga. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, kes tegustes seal kuni 1974. aastani, mil ta suleti. Hiljem seisis hoone tühjalt ning lagunes. 1990tel aastatel tehti hoones esimene restaureerimiskatse, kuid tollal sellele paigaldatud vaskplekk-katus sattus varaste ohvriks. Hiljem siirdus hoone eravaldusse ning restaureeriti enamikes osades 2002-04. Kõrvalhoonetest on enam-vähem algkujul säilinud valitsejamaja. Ait ja tall-tõllakuur on senini varemetes. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila valla territooriumile.

Ohtu .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Ocht

Ohtu mõisa talli varemed

Ohtu mõisa peahoone peale restaureerimist (1760ndad)

Ohtu mõisa peahoone enne restaureerimist

Ohtu Ocht