Surro in Kirchspiel Kusal, Harrien Suru mõis (saksa k Surro ) eraldati omaette majandusüksusena Kihlevere mõisa läänepoolsetest alatest 1780tel aastatel. Mõis vahetas esimesed kuus aastakümmet vägagi tihti omanikke. Ta on kuulunud nii von Helwigitele, von Bremenitele, von Stenbockidele, von Nierothidele, von Tollidele, von Brevernitele ja paljudele teistele. 1840. aastal omandas mõisa Adolf von Klugen. Alates 1879. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Stackelbergide aadliperekonna omanduses. Valgejõe kaldal asunud mõisakompleksist on kaasajal säilinud vaid väike võsastunud park ning mõned madalad müürijupid. Mõis läks koos ümbritsevate maadega 1952. aastal loodud Aegviidu sõjaväepolügooni alla, misjärel selle hooned arvatavasti kas lammutati või lagunesid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kuusalu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kuusalu valla territooriumile.

Suru .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Surro

Suru Surro