Wichterpal in Kirchspiel Kreuz, Harrien Vihterpalu mõis (saksa k Wichterpal ) loodi 1622. aastal, selle esimesed omanikud olid von Rammid. 
 1919. aasta võõrandmise eelseks omanikuks oli Sophie von Rosen (sünd. von Ramm). Mõisa suur kahekorruseline hilisklassitsistlik peahoone on ehitatud 1820-30tel aastatel, mil mõisa omanikuks oli Gustav von Knorring. Hoone fassaadi kaunistavad kolm kolmnurkfrontooni, tagaküljel on kaunis aiatrepp. Keskrisaliiti kaunistavad suursuguste korintose kapiteelidega kaheksa pilastrit. Hoone peakorruseks on teine korrus, esimene on madal majanduskorrus. 19. sajandi lõpul on hoonet veidi ümber ehitatud. Alates 1990test aastatest on mõis eraomanduses. 
 2005. aasta kevadel lõppenud restaureerimistööde tulemusena on mõis saanud tagasi oma endise hiilguse ning muudetud luksuslikuks konverentsi- ja majutuspaigaks. Vihterpalu on Eesti üks ilusamini restaureeritud mõisaid. Säilinud on ka mitmeid 19. sajandi kõrvalhooneid, kuigi paljud neist on ka hävinud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Risti kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Padise valla territooriumile.

Vihterpalu .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Wichterpal, Kiselecht

Vihterpalu Wichterpal, Kiselecht