Käravete mõisa ait,  19. sajandi alguspool

Käravete mõisa peahoone aiakülje portikus (19. sajandi alguspool)

Käravete mõisa peahoone (18.-19. sajand)

Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen Käravete mõis (saksa k Kerrafer ) asutati 17. sajandi algul. Pikka aega kuulus mõis von Baggehufwudtidele; hiljem von Rehbinderite ja von Wrangellide aadliperekondadele. 
 Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexander von Staal. Ühekorruselise kivist peahoone keskosa pärineb 18. sajandi keskpaigast; 1820. aasta paiku pikendati seda mõlemast otsast. Tollal lisati hoone aiaküljele vastavalt klassitsismi kujundustavadele ka nelja sambaga portikus. 19. sajandi lõpul lisati vasakpoolsesse otsa veel puidust historitsistlik juurdeehitus ning fassaadile samas stiilis ukseesine katusealune. Peahoone esist väljakut ääristanud klassitsistlikud sammastikuga ait ja tall-tõllakuur olid Eesti ühed kaunimad klassitsistlikud mõisate kõrvalhooned. Kaasajal on tervena säilinud ait, tall-tõllakuur on varemeis. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid, sh puitpitsiline nn noorparuni elamu peahoone kõrval. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Ambla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Ambla valla territooriumile.

Käravete .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kerrafer

Käravete mõisa ait, 19. sajandi alguspool

Käravete mõisa peahoone aiakülje portikus (19. sajandi alguspool)

Käravete mõisa peahoone (18.-19. sajand)

Käravete Kerrafer