Lehtse mõisa viljakuivati

Lehtse mõisa vesiveski varemed

Lechts in Kirchspiel Ampel, Jerwen Varaseimad teated Lehtse mõisast (saksa k Lechts ) pärinevad 1467. aastast. Peale Põhjasõda kuulus mõis algul von Derfeldenitele, hiljem aga von Rosenitele. Alates 1783. aastast oli mõis von Hoyningen-Huenede aadlisuguvõsa omanduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Friedrich von Hoyningen-Huene. Arvatavasti 19. sajandi alguspoolel püstitati mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis - selle parempoolsesse otsa lisati suursugune neogooti juurdeehitus. Lisatud hooneosal olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn. Kaasajal on hoonest säilinud vähesed varemed - peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne torn, ülejäänu on hävinud (lammutatud). Ka mõisa arvukatest 
 kõrvalhoonetest on alles vaid vähesed. Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe, veidi eemal põllul on kuivatihoone. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Ambla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tapa valla territooriumile.

Lehtse .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Lechts

Lehtse mõisa viljakuivati

Lehtse mõisa vesiveski varemed

Lehtse Lechts