Kurisoo mõisa ait

Kurisoo mõisa peahoone (19. sajandi algus)

Kurrisal in Kirchspiel St. Matthäi, Jerwen Kurisoo mõisast (saksa k Kurrisal ) on vanimaid andmeid 1585. aastast. Tollal kuulus mõis Brun Drolshagenile. Hiljem kuulus mõis nii Mundustele, von Lievenitele, von Rammidele kui ka von Knorringutele. 1795. aastal ostis mõisa Otto Hermann von Mohrenschildt, kelle ajal ehitati mõisasüda ka esinduslikumana välja. Tema püstitas 19. sajandi algul mõisa ka tänini säilinud ühekorruseline kelpkatusega klassitsistliku kivist peahoone. Hoone fassaadi keskosa kaunistab nelja ümarsambaga portikus. Ka arvukad kivist kõrvalhooned on umbes samaaegsed. Hoone väärtuslikemate detailide hulka võib lugeda veel intarsiatehnikas siseuste tahvleid - need pärinevad aga arvatavasti 19. sajandi lõpust ning on sarnased Saku mõisa vastavate tahvlitega. 1873. aastal läks mõis von Staalide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni. Vahepealsetel aastakümnetel küllaltki lagunenud mõisahoone korrastati 1980ndate keskpaigas, misjärel seal avas 1989. aastal uksed kohalik muuseum. Aravete külamuuseum tegutseb hoones tänini, tel: 383 2276, 383 2398. Kogu mõisasüda on kaasajal jäänud Aravete aleviku sisse viimase kaguserva.
 Omaaegsetest arvukatest kõrvalhoonetest on paremini säilinud peahoone esise väljaku idaküljel asetsenud ait, mille külge ilmestab pikk neljatahuliste sammastega katusealune. Ülejäänud hooned on kas hävinud, varemeis või tugevalt ümber ehitatud. Mõisasüdamest 600 meetri kaugusel idas, praeguse Piibe maantee õgvendatud trassi juures on säilinud hollandi tüüpi kivist tuuliku kere. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Järva-Madise kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Ambla valla territooriumile.

Kurisoo .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kurrisal, Kurrisal, Kurstel

Kurisoo mõisa ait

Kurisoo mõisa peahoone (19. sajandi algus)

Kurisoo mõisa peahoone (19. sajandi algus)

Kurisoo Kurrisal, Kurrisal, Kurstel