Karl Ernst von Baeri mälestuskivi Piibe  mõisa peahoone asukohas

Piep in Kirchspiel St. Marien-Magdalenen, Jerwen Piibe mõis (saksa k Piep ) 
 eraldati Liigvalla mõisast 17. sajandi keskpaigas. Alates 1750test aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Baeride suguvõsale. Piibe mõisast on pärit maailmakuulus bioloog ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (1792-1876). Ta avastas 1827. aastal imetajate munaraku ning oli Würzburgi, Königsbergi ja Peterburi ülikoolide professor, samuti Vene Geograafia Seltsi asutajaliige. Darwini evolutsiooniteooria tugineb paljus von Baeri uurimistöödele. Karl Ernst von Baeri portree on kantud ka Eesti kahekroonilisele rahatähele. Mõisakompleksist on säilinud väheldane park ja mitmeid ümber ehitatud kõrvalhooneid. 19. sajandist pärinev puidust peahoone on hävinud. Mõisahoone materjalist on ehitatud kaks maja - üks Rakkes ja teine Vägeval. Peahoone kohas paikneb paikneb Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. Piibe mõis on andnud nime ka Piibe maanteele, Tallinn-Tartu kirdepoolsele liiklemistrassile. Kaasajal õgvendatud maantee läbis mõned sajandid tagasi Piibe ja Preedi mõisaid. 
 Piibe ja Vägeva vaheline ligi viiekilomeetrine soine metsaala oli ajaloolises plaanis ainus koht, kuhu sai rajada aastaringi läbitava tee Järvamaalt Tartumaale. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakke valla territooriumile.

Piibe .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Piep

Karl Ernst von Baeri mälestuskivi Piibe mõisa peahoone asukohas

Piibe Piep