Esna mõisa kabel (1842)

Esna mõisa maalitud talalagi

Esna mõisa peahoone (praegune kuju 19. sajandist)

Esna mõisa viinavabriku varemed

Maan&otilde;unik, elas aastatel 1805-1886.
Maan&otilde;unik von Gr&uuml;newaldt'ist sai Eestimaa kuberner 1842 ja pere kolis Revali lossi. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 92).
Kuberner Gr&uuml;newaldt viiakse &uuml;le Peterburgi senaatoriks 1858 v&otilde;i 1859. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 110).

Orrisaar in Kirchspiel St. Petri, Jerwen 1620tel aastatel rajatud Esna mõis (saksa k Orrisaar ) on oma eestikeelse nime saanud esimeste omanike von Essenite järgi. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanikuks Walter von Gruenewaldt. Mõisa pikk ühekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Selle vanimad osad pärinevad arvatavasti 18. sajandist; arvatavasti sellest ajast pärineb ühes ruumis asuv maalingutega talalagi. Lõpliku kuju sai hoone 1880, mil varasemat puithoonet pikendati parempoolsest otsast kiviehitisega ning rajati historitsistlik varikatus. Mõisast on säilinud on ka arvukalt kõrvalhooneid ja nende varemeid. Mõisasüdames asuvad Esna allikad, kust saab alguse Esna jõgi. Kaasajal on mõis eraomanduses, peahoonet on viimastel aastatel paljus restaureeritud. Mõisast kilomeetri jagu läänes paikneb mõisaomanike von Gruenewaldtide matusekabel. Neogooti stiilis kabel on valminud 1842. aastal Ludwig von Maydelli projekti järgi. Kabeli ehteiks on teravkaarportaal ning algselt kiviraamidega roosaken (viimane kaasajal purustatud). Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Roosna-Alliku valla territooriumile.

Esna .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Orrisaar, Karida

Esna mõisa kabel (1842)

Esna mõisa maalitud talalagi

Esna mõisa peahoone (praegune kuju 19. sajandist)

Esna mõisa viinavabriku varemed

Esna Orrisaar, Karida