Huuksi mõisa ait (ümber ehit.)

Huuksi mõisa puitpitsiline pargimajake

Huuksi mõisa peahoone varemete säilinud ots

Maan&otilde;unik, elas aastatel 1805-1886.
Maan&otilde;unik von Gr&uuml;newaldt'ist sai Eestimaa kuberner 1842 ja pere kolis Revali lossi. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 92).
Kuberner Gr&uuml;newaldt viiakse &uuml;le Peterburgi senaatoriks 1858 v&otilde;i 1859. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 110).

Hukas in Kirchspiel St. Petri, Jerwen Huuksi mõis (saksa k Hukas ) eraldati eraldiseisva üksusena 17. sajandi lõpul 
 Päinurme mõisast. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Thure Rausch von Traubenberg. Pikk esinduslik peahoone ehitati mõisa arvatavasti mitmes järgus 18.-20. sajandil. Keskelt kahekorruselisel, otstest aga ühekorruselisel hoonel oli nii klassitsismi, baroki kui ka historitsismi elemente. Hoone fassaadi keskosal oli sammastele toetuv katusealune, 
 tagaküljel (pargiküljel) aga graniitplokkidest kaarjas terrass. Mõisa peahoone sai tugevalt purustada Teises maailmasõjas ning muutus järgnevatel 
 aastakümnetel varemeiks. 
 
 
 
 Suur osa varemeid lammutati 1960tel aastatel, alles jäid vaid lühikese vasakpoolse otsa müürid, mis on säilinud tänini; samuti jäänused graniitterrassist.
 Alles on ka mõningad ümberehitatud kõrvalhooned ja nende varemeid; park on risustunud ja võsastunud. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Koigi valla territooriumile.

Huuksi .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Hukas

Huuksi mõisa ait (ümber ehit.)

Huuksi mõisa puitpitsiline pargimajake

Huuksi mõisa peahoone varemete säilinud ots

Huuksi mõisa peahoone varemete säilinud ots

Huuksi Hukas