Koigi mõisa meierei (19. sajandi lõpp)

Koigi mõisahoone välisuks

Koigi mõisahoone Järvamaal, 1771

Maan&otilde;unik, elas aastatel 1805-1886.
Maan&otilde;unik von Gr&uuml;newaldt'ist sai Eestimaa kuberner 1842 ja pere kolis Revali lossi. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 92).
Kuberner Gr&uuml;newaldt viiakse &uuml;le Peterburgi senaatoriks 1858 v&otilde;i 1859. (allikas: Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema, Paide tohtri m&auml;lestusi. Tlk T. Relve. LR, 2022, nr 38-40, lk 110).

Koik in Kirchspiel St. Petri, Jerwen Koigi mõis (saksa k Koik ) on loodud 18. sajandi algul, eraldades ta Mäo mõisast . 
 Von Gruenewaldtidele kuulunud mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Werner von Gruenewaldt. 1771. aastal valminud ühekorruselist varaklassitsistlikku peahoonet kaunistavad baroksed kaarjad külgrisaliitide frontoonid ning keskel asuv neljale sambale toetuv portikus. Hoonel on ka kaunid klassitsistlikud välisuksed. Võõrandamisjärgselt asus mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal praegugi; kooli tarbeks on 
 parempoolsesse otsa tehtud mahukas juurdeehitus. Säilinud on ka hulk körvalhooneid (paljus küll ümber ehitatud ja varemetena); neist esinduslikem on
 neogooti astmikviiluga meierei 19. sajandi lõpust. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Koigi valla territooriumile.

Koigi .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Koik

Koigi mõisa meierei (19. sajandi lõpp)

Koigi mõisahoone välisuks

Koigi mõisahoone Järvamaal, 1771

Koigi Koik