Ehmja mõisa peahoone varemed (18. sajandi lõpp)

Echmes in Kirchspiel Martens, Wiek Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes ) on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele. Hiljem on mõis olnud erinevatel aegadel nii Krümmerite, von Wartmannide, von Ungern-Sternbergide ja paljude teiste aadliperekondade käes. Alates 1870. aastast olid mõisa omanikud von Hoyningen-Huened, kellelt see 1919. aastal ka riigistati. Arvatavasti 18. sajandi lõpul ehitati mõisa suur kahekorruseline 
 hilisbarokne 
 peahoone. On arvatud, et hoone massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast. Mõisahoone varises lagunenuna ja hüljatuna 1960-70ndatel aastatel. Kaasajal on sellest järel vaid
 võsastunud varemed (enamik müüre). Varemeis või hävinud on ka kõik kõrvalhooned ning park on võssakasvanud. Pilku püüab vaid Martnasse kulgeva tee lääneküljele, teisele poole mõisaparki jääv suur kahekorruseline viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest (osalt ümber ehitatud). Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Martna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Martna valla territooriumile.

Ehmja .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Echmes, Dikker, Saszel

Ehmja mõisa peahoone varemed (18. sajandi lõpp)

Ehmja mõisa peahoone varemed (18. sajandi lõpp)

Ehmja Echmes, Dikker, Saszel