Audru Audern

Audru mõis asub Audru (sks k Audern, 1395 Anderen, dorpe to der Audern, Auder, 1449 Auder, 1510 Auder, Awder KNR kihelkonnas ajaloolisel Pärnumaal. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud mõisa mainitakse esimest korda 1449. aastal piiskopite vahelise maadejagmise lepingus. Järgnevatel sajanditel riigistatakse, müüakse või kingitakse mõisa korduvalt. 1807. aastal läheb mõis Pilar von Pilchau aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi see kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone ei ole säilinud. Arvukad kõrvalhooned: valitsejamaja, viinavabrik, teenijatemaja, moonaketamajad, juustu- ja õlleköök, tallid, laudad, koertemajad jm - on valdavalt ehitatud 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses. Audru riigimõisa moodustamise ajal 192? aastal oli mõisas üle 40 ehitise.

Audru mõis asub Audru kihelkonnas ajaloolisel Pärnumaal, mis 13. sajandi lõpust kuni Liivi sõjani oli Saare-Lääne piiskopkonna valduses. Eraldiseisev kirikukihelkond moodustati 1636. aastal, kui krahvinna Magdalena von Thurn-Valsassina (sündinud krahvinna Hardeck, Pärnu krahvkonna krahvinna (läänivalduse omanik) aastatel 1628-1654) eestvõttel ehitati puidust kirik. See olevat olnud esimene kirik (Püha Risti kirik) Liivimaal, mis ehitati koheselt luteri kirikuks. 1677.-80. aastatel valmis tänane kivikirik. Kirikuehituse patrooniks oli krahv Magnus Gabriel de la Gardie (Pärnu krahvkonna krahv 1661-1682). Ehitusmeistriteks Jürgen Grablings (U. Viilma: ilmselt lätlane ), Jacob Greisson, Matthias Woywoden.

Audru mõisa mainitakse esmakordselt 1449. a-l piiskopite Johann II Kieveli ja Ludolf Graue vahelises maade jagamise lepingus. 1510. a-l läheb mõisavaldus ostu teel üle Riia Toomkapiitlile, Riia piiskop Jesper Linde ostab selle 4000 Riia marga eest (piiskopi- (foogti) ehk ameti- või majandusmõis). 1627. a-l Rootsi kuningas Gustav II Adolf kingib läänistatud mõisa Böömimaalt pärit von Thurnide perekonnale. Thurnide krahvisoo hääbumise järel läänistati Pärnu krahvilään 1661. a-l mõisa Rootsi riigi varaminister Magnus De la Gardie´le, kellelt see aga 1682. a. redutseeritakse. Aastatel 1682-1696 on taas tegemist kroonuvaldusega, mis teenistusmõisana kuulus kuninga nõunikule ja välisministrile Bengt Oxenstiernale. Pärast Põhjasõda, 1725. a-l, kingib keisrinna Katariina I mõisa kammerjunkur Andreas Casimir von Drewnickile. 1791. a. pandib Peter von Drewnicki (srn. 1780) lesk Frederice mõisa 112 000 hõberubla eest 10. aastaks Pärnu kaupmehele Otto von Staackile (1744-1814), kaupmees Jacob Jacke (1712-1780) õepojale, kes 1780. a. oli üle võtnud viimase firma Jacob Jacke&Co juhtimise. Järgnevatel aastatel (kuni 1807) on Otto von Staack Audru panthärraks. Mõis on omakorda renditud Johann Hinrich Jackele. 1807. a. loovutati mõis ins. major Jakob Johann Pilar von Pilchau (1774-1814) nimele ning kuni mõisa konfiskeerimiseni 1919. a-l on mõisa omanikeks Pilar von Pilchaud. 1920. a-st saab Audrust EV Riigimõis. Mõisnike perekonna valdusse jääb ainult mõisakalmistu. Kui endine maamarssal A. Pilar 1925. a. juunis sureb, maetakse ta perekonna viimase esindajana keset juba võõrandatud mõisamaid, Audru jõe ääres asuvale perekonnakalmistule.

Mõisa puidust peahoone ehitasid Drewnickid ilmselt 1750-ndatel. Pilar von Pilchaud ehitasid seda 19. saj jooksul korduvalt ümber. Sõdadevahelise vabariigi ajal (1922-1939) oli hoones koolimaja. 1957.-1958. a-l ehitati vana hoone soklimüüridele sovhoosi kivist administratiivhoone.

Üksikasjalik dokumentatsioon mõisahoonete ehitamise kohta on olemas alates 18. sajandi lõpust, kui mõis oli panditud Otto von Staackile. Kaupmehelik täpsus võimaldab väita, et 1790. aastate keskpaiku asuti korrastama või põhjalikumalt rekonstrueerima tervet rida varasemaid kehvas seisundis olnud (mõisa kõrvalhooneid, lisaks valmivad uus kivist viljaait (1793), kõrts sissesõiduõuega (1794), kivist saeveski-vesiveski (1795), kivist talupoegade magasiait ja karjakastell (1798). 19. saj-st teisest poolest ja 20. saj algusest pärinevad mõisa arvukad kõrvalhooned: valitsejamaja, viinavabrik, teenijatemaja, moonaketamajad, juustu- ja õlleköök, tallid, laudad, koertemaja jm. 20. saj algul, Audru riigimõisa moodustamise ajal, oli mõisas üle 40 ehitise.