Wattel in Kirchspiel Karusen, Wiek Vatla mõis (saksa k Wattel ) on rajatud 16. sajandi lõpul. 18. sajandi alguspoolel von Mandelstjernade suguvõsale kuulunud mõis oli 1800. aasta lähikonnas von Kursellide valduses. 
 1807. aastal omandas mõisa Otto von Rosen. 1810-20tel aastatel lasi ta mõisas välja ehitada varaklassitsistliku ansambli, mis on Läänemaa üks kaunimaid. Esmalt püstitati mõisa kahekorruselise poolkelpkatusega peahoone. Peahoone põhikorruseks on teine korrus, esimene korrus oli madal majanduskorrus. Hoone kolme akna laiune keskosa on kolmekorruseline ning seda kaunistab kaarfrontoon. Peasissekäigu ees on nelja sambaga väike katusealune. Säilinud on ka kaunis varaklassitsistlik nikerduks. Hoone tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, välja arvatud kolmekorruselist keskosa krooniv frontoon, mis seal on kolmnurkne. Tagakülge kaunistab 19. sajandi lõpul rajatud veranda, mis toetub neljale saledale kivisambale. Mõisahoones on säilinud rikkalikku sisustust: triumfiteemaline maalitud friis, kahhelahjud ning maalitud salong. Suursugune oli ka ülejäänud kompleks, mis oli orienteeritud peahoonele. Peahoone vastas, teisel pool auringi paiknesid kõrvuti teineteisega sarnased ait ja tall-tõllakuur. Neid kaunistas kaarfrontooniga nelja pilastriga keskosa ning kaaraknad ning -väravad. Aida ja tall-tõllakuuri vahelt, peahoone keskteljelt läks 500 meetri pikkune tee eemal asuva magasiaidani. Magasiait meenutas oma nelja sambaga ja kolmnurkfrontooniga portikusega antiiktemplit. Karuse-Varbla maantee kulges otse mõisa aida ning tall-tõllakuuri tagant. Peahoone taga oli suur park. Pargi tagumises osas, peahoone keskteljel, asetses väike klassitsistlik pargipaviljon. Mõisa majandushooned paiknesid peahoone esisest auringist nii kirde kui ka edela pool. Mõisasüdamest pool kilomeetrit põhjas paiknes hollandi stiilis tuulik. Alates 1842. aastast oli mõis von Maydellide perekonna valduses, enne 1919. aasta 
 võõrandamist kuulus ta Karl von Wrangellile. Alates 1920test aastatest asub mõisahoones kool. Peahoone on meieni säilinud enam-vähem algsel kujul; samuti ait, mis on kaasajal kasutusel kooli spordihoonena. Tall-tõllakuur on 1930tel aastatel ümber ehitatud rahvamajaks. Nii tollal kui ka 1959. aastal on tall-tõllakuuri välimust mitmeti muudetud, näiteks kaarfrontoon asendati tollal kolmnurkfrontooniga (2003. aastal taastati frontooni algne kaarne kuju). Peahoone taga pargis asunud pargipaviljon on hävinud. Sihitee otsas paiknenud magasiaidast on säilinud müürid; kahjuks on hävinud kogu ta kaunis portikus. Vaadet mõisasüdamest magasiaidani ning vastupidi varjab magasiaida ette 20. sajandil püstitatud kolhoosiaegne laudakompleks. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Karuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Hanila valla territooriumile.

Vatla .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Wattel, Nienhave

Vatla Wattel, Nienhave