Audla Hauküll, Haucküll, Haudla

Audla mõisa on esmakordselt mainitud 1464. aastal. 15.-16. sajandil käis mõis käest-kätte, 17.-18. sajandil kuulus Audla von Vietinghof’idele. 1798. aastal pantis F. H. v. Vietinghof mõisa C. v. Buhrmeistrile, kes 1806. aastal mõisa päriseks omandas. Von Buhrmeistrite kätte jäi see ka kuni maaseaduse alusel teostatud võõrandamiseni. 1920. aastatel loodi mõisa peahoonesse Audla algkool, mis tegutses kuni 1973. aastani. 1970. aastate lõpus plaaniti hoone kolhoosikeskuse jaoks ümber ehitada. Selleks telliti Toomas Reinult projekt, mille nimeks sai “Notre Dame”. Kahjuks jõuti aga peamiselt lammutada ja hoone taha mõned tellismüürid rajada. Alates ehitustööde poolelijäämisest jäi mõis lagunema ning tänaseks on hoone raskelt avariilises seisukorras. Audla mõisa viimase ümberehituse käigus, 1805. aastal, valmis varaklassitsistlik peahoone, mille esindusruumideks on kolm reas asuvat rokokoolikku saali - kaks ovaalsaali ning ümarsaal nende vahel. Eripäraks on ka haruldaselt kõrge esimene korrus. Säilinud on palju raidkivi detaile, nende seas ka esikoja seina müüritud raidtahvlid. Peaukse kohal oleval tahvlil on märgitud viimase ümberehituse valmimisaasta 1805 ja mõisniku Carl Johann von Buhrmeister’i nimi, kes küll mõisa alles 1806. aastaks päriseks omandas.

Audla (saksa keeles Haucküll) mõisa esmamainimise aastaks on 1464, mil varem Hans Frund’i valdamisel olnud Audla läänistati Jackob Swarte’le. Järgnevatel sajanditel vahetas mõis tihti omanikku, nii on seal valitsenud Anrep’id, von Werden’id, Sehestädt’id, kuniks 1623. aastal ostis Reinh. v. Vietinghof nii Audla mõisa kui ka Kukemõisa-nimelise varasemalt Kingli mõisa juurde kuulunud väikese mõisa ning liitis selle Audlaga. 1798. a. pantis Fromh. Heinr. v. Vietinghof Audla 71 000 hõberubla eest Carl v. Buhrmeisterile, kes 1806. a. mõisa päriseks omandas. Viimase perekonna kätte jäi mõis maaseaduse alusel teostatud võõrandamiseni. (Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise toimkond, Saaremaa: Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Lk 706–707. Nimelühendid on võetud allikast.) 1921. aastal loodi mõisasse Audla algkool. 1920-ndatest 1970-ndateni oli Audla mõisa näol tegemist olulise kultuurielu keskusega. Lisaks koolile tegutsesid hoones ka raamatukogu, erinevad seltsid, toimusid koolitused, loengud täiskasvanutele, ka täiskasvanute kool tegutses mingil perioodil pühapäeviti, tihti korraldati pidusid nii lastele kui täiskasvanutele, peeti pulmi ning hoones oli ka kino. Samuti käisid koos erinevad koorid ja ansamblid. Nõukogude ajal asus seal lisaks veel kolhoosi söökla. Viimane koolikell helises Audlas 1973. aastal. Mõne aasta pärast suleti ka raamatukogu. Peale hoone tühjaks jäämist oli Laimjala kolhoosil plaanis Audla mõisasse kolhoosikeskus rajada. Selleks telliti juurdeehitusprojekt Toomas Reinult, mis valmis 1978. aastaks. Peale projekti valmimist algasid Audla mõisas lammutustööd. Nii lammutati majast välja küttekolded, mitmed vaheseinad ja -laed. Samuti eemaldati 5m kõrgustes ruumides umbes 2.5m kõrguselt krohv kuni kivini, sest need ruumid olid plaanitud kahekorruselisteks ehitada. Kõrgetest ruumidest olid ainult ovaalsaalid ja nendevaheline ümarsaal plaanis algsena säilitada. Kolhoosikeskuse ehitusega aga kaugele ei jõutud ning seega jõuti hoonet ainult lammutada. Ainsad märgid ehitustegevusest on mõisa taga asuv sokli kõrgune silikaattellistest juurdeehitis, mõned kinnimüüritud sokli- ja ukseavad, samuti mõned tuhaplokkidest müürijupid hoone kirdeosas. Järgnevatel kümnenditel vahetas mõis mitu korda omanikke, kuid kahjuks jäeti hoone lagunema ning tänaseks on see kokkuvarisemise äärel.

PEAHOONE. Audla mõisa müüridel on näha mitmeid ehitusjärke, seega on hoonet arvatavasti rohkem kui ühe korra ümber ehitatud. Viimase ümberehituse käigus, 1805. aastal, valmis varaklassitsistlik peahoone, mille esindusruumideks said kolm reas asuvat rokokoolikku saali - kaks ovaalsaali ning ümarsaal nende vahel. Enne seda on siin arvatavasti asunud madal kahekorruseline kivihoone, millest esimene korrus on asunud praeguses keldris. Selle hoone keskmeks on olnud mantelkorsten, mis on hilisematel aegadel ümber ehitatud. Viimase ümberehituse käigus pikendati hoonet ida suunas, osaliselt lammutati varasemat hoonet (või oli see juba osaliselt lagunenud), et teha ruumi läänepoolsele ovaalsaalile. Hoonet ehitati ka kõrgemaks, nii et korruse kõrguseks sai 5 meetrit. Osaliselt säilitati ka varasemat hoonet. Alles jäänud madalale korrusele (hoone lääneosas, v.a ovaalsaal) ehitati teine madal korrus peale. Seega on Audla mõis enamjaolt kõrge ühekorruseline hoone, kuid ligi kolmandik hoonest on kahekorruseline. Kõige lihtsamini on korruste erinevus võrreldav hoone otsafassaadidelt.

KÕRVALHOONED. Audla mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned. Mõisast 200m lõunas on olnud suur karjakastell kahe hooviga. Kastell on olnud plaanillt ruudu kujuline, küljepikkusega 70m. Hoonetest on säilinud kaks osa: põhjatiib, mis on arvatavasti ehitatud hiljemalt 18. sajandi lõpus, ja idatiib, mis on valminud 1910. aastal. Ka idatiib oli varem madalam ja väiksem, sarnaselt põhjatiivale. Arvatavasi olid juba mõisaaja lõpul kastellihooned halvas seisus ning idatiiva kohale otsustati suur ja moodsam laudahoone ehitada. Nõukogude ajal ehitati hoone ümber kuivatiks. Teistest kõrvalhoonetest on säilinud osalisest Tänava rehi ja Ollamäe rehi, samuti kaks väiksemat kõrvalhoonet mõisast läänes. Neist üks on olnud teenijatemaja, mis on praeguseks varemeis. Audla mõisal on olnud veel palju kõrvalhooneid, kuid 1922. aastal toimunud oksionil müüdi need maha. Koha pealt veeti ära mõisa häärber, sepikoda, jääkelder, lihaait, mitmed laudad (ilmselt osad karjakastellist), kuurid, küünid, rehi, pukktuuleveski ja lindude hoone (neist paljud asusid mõisasüdamest eemal). Teadaolevalt jäid esialgu alles tall-tõllakuur (hävinud), teenijatemaja, karjakastell (osaliselt), puidust hoone peahoone kõrval (hävinud) ja paar rehi.

KÕRVALMÕISAD. Audla mõisal oli kaks kõrvalmõisa: Kukemõis ja Ollamäe kõrvalmõis. Kukemõisa on mainitud juba 1605. aastal, mil see kuulus veel Kingli mõisa alla. Audla kätte läks Kukemõis 1623. aastal. Kukemõisa alla kuulus ka Kuke kõrts, mille leiab juba 1783. aasta kaardilt, kuid arvatavasti võis see juba palju varem seal asuda. Ollamäe mõisast palju teateid ei ole. Küll aga leiab ka selle 1783. aasta kaardilt. Mõnes allikas on seda kutsustud karjamõsaks, mõnes suvemõisaks.