Kassinorm in Kirchspiel St. Bartholomäi, Kreis Dorpat Kassinurme mõis (saksa k Kassinorm ) sai eraldiseisvaks rüütlimõisaks 1663. aastal, mil ta eraldati Kudina mõisast . Mõis on pikkade sajandite jooksul kuulunud paljudele aadlisuguvõsadele, sh von Wrangellitele ja von Ungern-Sternbergidele.
 Alates 1875. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonna omanduses. Mõisa peahoone oli ühekorruseline väiksem puitehitis, mis oli püstitatud arvatavasti 18. sajandil. 20. sajandil ehitati ta ümber võrdlemisi ilmetuks hooneks. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones Jõgeva näidissovhoosi osakonna kontor, hiljem seisis hoone tühjana. 2002. aasta laastav tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades täiesti nii laed kui ka katuse. Hoone tühjaksjäänud varemed lammutati 2005. aastal, praeguseks on alles vaid vundament. Mõisas oli ka arvukalt kõrvalhooneid, kuid neist on kaasajal järel vaid riismed mõne ümber ehitatud hoone näol. Piibe maanteelt suundub mõisasüdamesse 200 meetri pikkune allee. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Palamuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile.

Kassinurme .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kassinorm

Kassinurme Kassinorm