Sangaste Sagnitz, Saage

Keskajal kuulus Sangaste mõis Tartu piiskopile ja selle algne asukoht oli Keeni linnamäel (esmamainitud 1287), kust see toodi järgnevatel sajanditel üle praegusesse asukohta. Poola ajal 16.–17. saj oli mõis riigi (kuninga) omanduses, pärast Rootsi võimu alla minekut kinkis Gustav II Adolf mõisa 1626. aastal Christoph Raskyle. 1723. aastal kinkis Vene keiser Peeter I mõisa Fjodor Aleksejevitš Golovinile (1650–1706). 18. sajandil oli mõis mitme omaniku valduses. 1808. aastal omandas Sangaste mõisa von Bergide suguvõsa. 19. sajandi teises pooles tellis mõisaomanik Friedrich Georg Magnus von Berg (1845–1938) arhitekt Otto Pius Hippiuselt uue peahoone projekti, rajades seejärel ühe Eesti kaunima ja omanäolisema mõisakompleksi. Eeltööd algasid 1874. aastal, ehituseni jõuti 1979. aastal ja see kestis kuni 1881. aastani. [https://lounapostimees.postimees.ee/2203687/friedrich-georg-magnus-von-berg-valis-maaelu()] Peamiselt kahekorruseline historitsistlik peahoone on mõjutatud neogootikast, rikkalikult liigendatud ja mänguliste täiendustega. Paljud kõrvalhooned on kujundatud peahoonega ühtses stiilis, neist esinduslikumad on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga on teisel pool tiiki liigirikas metsapark, mille rajas samuti Friedrich G. M. von Berg, kes oma aretustööga pälvis rahvasuus rukkikrahvi hüüdnime. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Tänapäeval tegutseb Sangaste mõisas majutust, konverentsi- ja peoteenust pakkuv ettevõte.