Ratshof in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat Raadi mõis (saksa k Ratshof ) pärineb keskajast. Tollal kuulus mõis Tartu linnale (raele), kust sai mõis ka oma nime. 1584. aastal sai mõisast Poola kuninglik majandusmõis. Kui Lõuna-Eesti siirdus 1620tel aastatel Rootsi alluvusse, läks mõis Oxenstiernade omandusse. 17. sajandil oli mõis von Fersenite valduses..
 Peale Põhjasõda kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa kindral Bibikovile. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Liphartide aadliperekonna omanduses. Esimese esindusliku peahoone püstitasid Liphardid mõisa 18. sajandil. Uue peahoone vanimad osad püstitati 1840tel aastatel.Hiljem suurendati ja täiendati hoonet mitu korda, viimati 1905. aastal. Tulemuseks oli erakordselt uhke ja rikkalik ülipikk hoone, millest osa oli ühekorruseline, osa kahekorruseline. Selle vasakpoolses osas oli von Liphartide matusekabel. Mõisahoone oli Lõuna-Eesti mõisate hulgas üks uhkemaid. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk . 
 Seinapindu liigendasid arvukad pilastrid ja frontoonid, räästaäärt kaunistas balustraad. Eriti suursugune oli hoone keskosa, millel kõrgus suur kuppel. Mõisas oli suur kunstikogu; paljud ülirikkaliku interjööriga ruumid olid mõeldud selle hoidmiseks. Peahoone taga paiknes Raadi järv. mille tagant avanes hoonele eriti kauneid kaugvaateid. Otse mõisakompleksi külje alt kulges läbi aga Tartu-Narva maantee. Selle äärde püstitati piirdeaed koos stiilse klassitsistliku väravaehitisega, mida kaunistas mitu portikust. Mõisas oli ka hulganisti kõrvalhooneid. 1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõisa kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. Teises maailmasõjas põles mõisahoone 1944. aasta augustis varemeteks. Muuseumi kogud olid õnneks evakueeritud. Sõja järgselt rajati mõisa lähedusse nõukogude sõjalennuväli, mis hõivas ka mõisasüdame. Peahoone varemed lammutati ühetasaseks ning muudeti lihtsa katusega laohooneks. Sellega lammutati hoone müüride mitmed kunstiväärtuslikud osad.
 Väidetavalt lennuvälja salajasuse tõttu viidi uuele trassile põhja pool ka Narva maantee, mis enam mõisamüüri tagust ei läbinud. 1980te lõpul sai Eesti Rahva Muuseum mõisasüdame tagasi, kuid väga lagunenud ja rüüstatud kujul. Ühekorruseliseks sõjaväelaoks ümber ehitatud peahoone oli vahepeal kaotanud oma katuse ja muutunud uuesti varemeteks. Tehti plaane mõisahoone taastamiseks, kuid need ei ole senini realiseerinud. Samas on 1980-90tel aastatel korrastatud mõisapark ning restaureeritud piirdemüür koos väravaavaga. Peahoone varemed ootavad oma aega. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi kapitaalselt ümber ehitatud kujul.
 Mõisapargis peetakse kaasajal mitsuguseid vabaõhuüritusi. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linna territooriumile.

Raadi .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Ratshof

Raadi Ratshof