Sarrakus in Kirchspiel Wenden, Kreis Dorpat Sarakuste mõis (saksa k Sarrakus ) loodi 18. sajandi teisel poolel, mil ta eraldati
 Kurista mõisast.
 Mõisal on olnud palju omanikke. Ta on erinevatel aegadel kuulunud nii von Hassedele, von Bulgarinitele kui ka Thomsonitele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis von Nolckenite omanduses. Mõisa viimane omanik oli Sophie von Nolcken. Mõisasüda paiknes Emajõe kõrgel paremkaldal. Kahekorruseline historitsistlik peahoone püstitati mõisa arvatavasti
 19. sajandi keskpaigas. Hoonel oli kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Hoone vasakus otsas oli pikk kahekorruseline tiibehitis, mille teine korrus oli kujundatud lahtise sammastikuga. Peasissepääsu ääri kaunistasid väikesed obeliskid. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas Emajõe kaitselahingutes 1944. aastal. Sõja järel taastati hoone ühekorruselisena, kuid kaasajal on seegi varemetes. Alles on põhiosa esimese korruse müürid. Lähedal asunud arvukatest kõrvalhoonetest on enamikus järel armetud riismed, paar tervet hoonet on tundmatuseni ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Võnnu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Mäksa valla territooriumile.

Sarakuste .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Sarrakus

Sarakuste Sarrakus