Riidaja Morsel-Podrigel, Murrast, Kurba

Esimesed teated Riidaja kohta võivad pärineda juba 1226. aastast seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse. On arvatud, et Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Podrala (Poderiale) käib Riidaja kandis paiknenud muinasküla kohta.^[1] Sama kohta mainib ka Liivimaa Vanem Riimkroonika.^[2]

Riidaja mõisa (Morsel Podrigel) (joonis 1 ja 2) on esimest korda mainitud 1593. Eestikeelse nime sai mõis ühtedel andmetel Freytag von Loringhovenilt, kellele mõis oli panditud 1697–1725. Teistel, ilmselt tõepärasematel andmetel pärineb nimi mõisa 1574 kingituseks saanud Johann Freytagilt. Igatahes mainiti mõisa tema nime järgi Freytagshof 1624. aastal.^[3]

Ajalooliselt Helme kihelkonda kuulunud mõisa omanikeks oli 16. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni von Strykide suguvõsa. 1762. aastal valminud Riidaja mõisahoone on üks paremini säilinud 18. sajandi barokseid puidust mõisasüdameid Eestis. Kaasajal paikneb mõis Tõrva valla territooriumil.

Riidaja mõis on arhitektuuriajalooliselt silmapaistvaim mõisaansambel Valgamaal.^[1] Riidaja mõisa härrastemajas on säilinud mitmeid barokkelamule iseloomulikke võtteid.^[2] 1762. aastal valminud pikk ja puidust peahoone on kujundatud lihtsate detailidega. Fassaadi põhielementide hulka kuuluvad nurgaliseenid ja profileeritud hammaslõikeline karniis.^[3] Algselt punasest S-kivist poolkelpkatusega hoone esifassaad on liigendatud rühmitatud akende ja nurgakvaadritega. Mõisahoone kesktelge kaunistab meisterlikes barokkvormides peauks (kaasajal asendatud koopiaga). Säilinud on mitmed baroksed aknasepised, mis sarnanevad paljuski Luua mõisa sepistööga. Hoone omapäraks on kolm suurt mantelkortsent, mis tänaseks on oma täismahu kaotanud ja säilinud laekõrguseni.^[4]

Ristkülikukujuline hoone on ehitatud mitmes osas. Anfilaadses järjestuses telgsümmeetrilisena kavandatud siseruumid on barokkelamule iseloomulikuliku jaotusega - esifassaadi pool asetsevad ruumid on avaramad. Hoone uhkeim osa on vestibüülist vasakule jääv saal, mida kaunistas rokokooliku stukkrosetiga peegellagi ning ruumi ühes otsas asuv joonia stiilis puidust kapiteelidega sambapaar koos kaaristuga. Saali lae servades kulges maaling (joonis 3-8). Ruumides võib näha mitmed barokseid siseuksi (osa asendatud uutega). Mõisas on säilinud karniisidega ahjusid. Hoone soklikorrus on võlvitud.^[5]

Helme oli alates 1221. aastast ordu komtuurkond ja allus alguses Karksi foogtile, pärastpoole otseselt Võnnu (Cesise) ordumeistrile. 1265. aastal ehitati ordumeister Georgius Sichstardti poolt Helme linnus. Hilisema Riidaja mõisa alasid (Morsel-Podrigel) mainitakse esmakordselt Liivimaa Vanemas Riimikroonikas - ordu kroonikas, mis on kirjutatud 13. saj kesk-saksa murdes ordumeistri lähikonda kuulunud isiku poolt. Podarejali külas (Põderjalg?) olevat eestlased 1223. a paavsti legaadi Modena Wilhelmi teateil metsikult tapnud ühe külast külla rändava kristlasest saksa kaupmehe. Helme kihelkonda mainitakse esmakordselt 1329. aastal, mil Leedu suurvürst Gediminas korraldas sõja- ja röövretke Sakalasse.

Poola ajal kuulusid Riiadaja alad Helme staarostkonda. Wilda (Vilnius) vojevood vürst Nicolaus Radziwill läänistas 1562. aastal Heinrich Strykile Helme piirkonnas 35 talu. 1578. aastal kinnitas hertsog Magnus Heinrich von Stryki Riidaja mõisa (Morsel-Podrigel) ja Abbe-Kasche heinamaade omanikuks. Strykide perekonna valdusesse jäi mõis kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt.

1585. aastal läks mõis Heinrich Stryki pärijate - lese Elisabeth Tepeli ning tema kahe poja Gotthardi ja Johani kätte. Poola kuningas Stephan Batory läänistas 1586. aastal Strykile veel 10 talu. 1593. aastal kinnitas kuningas Sigismund III mõisa Gotthard von Strykile, kuna tema vanem vend Johan oli selleks ajaks juba surnud. Gotthard von Stryk ise elas võõrsil. Gotthard von Stryk pärandas mõisa oma pojale Heinrichile.^[6]

Rootsi ajal kuulus mõis Helme krahvkonda. Maahärra krahv Jacob de la Gardie läänistas 1624. aastal pool Riidaja mõisast Strykide meesliinis pärijatele.^[7]

Aastatel 1697–1725 oli mõis panditud Freytag von Loringhofenile.

1853. aastast alates oli omanik Friedrich von Stryk. Viimane mõisa omanik oli Friedrich Georg von Stryk. Kui mõis 1919. aastal võõrandati, majutati häärberisse asunikutalude ehitajad. Aastail 1923–1967 tegutses mõisa peahoones kool, kapitaalremondi järel kohaliku kolhoosi kontor. Kaasajal paikneb hoone ühes otsas Riidaja raamatukogu.