Annikvere Annigfer

Annigfer in Kirchspiel Haljall, Wierland. Kõige varaseimad märkmed Annikvere mõisast (saksa k Annigfer) pärinevad 1445. a. [^1] - Paul Johanseni arvamusel võis seal mõis olla aga juba Taani ajal (13. saj). Annikvere mõisale kuulus ka Jorika rannaküla (praeguse nimega Pihlaspea). 1920. a maareformiga rajati mõisa maadele asundus, mis liideti 1977 Annikvere külaga. [^2] Enne võõrandamist 1919. a kuulus ta von Nottbeckide suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Berthold von Nottbeck. Mõisast on pärit ka Tallinna keskaegse ajaloo uurija Eugen von Nottbeck. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Haljala valla territooriumile. [^3]

Katusekorrusega ja mahult üsna väike, hilisklassitsistlik mõisa peahoone pärineb arvatavasti 19. sajandi keskpaigast, kuid temas on ka varaklassitsistlikke jooni. Mõisa peahoonet iseloomustab poolkelpkatus ning madal kolmnurkfrontoon. Peahoone eripära ja üks huvitavaid detaile on peasissepääs, mis üldjuhul on paigutatud mõisa küljele. Annikvere puhul asub see aga hoone otsas (paremas tiivas), mis on kujutatud sammasportikusena. Ukseni viib kitsas, kuid kõrge trepp. Seal asuvad ka kaks doskaana orderi sammastele lähedaste vormidega ümarsammast - sambatüvi omab paisutuse. Interjööris on ruumid anfilaadsed. Säilinud on ka mitmeid ajajooksul ümber ehitatud kõrvalhooneid - osa kõrvalhooneid on varemeis. [^4]

Tänaseks päevaks on mõisa peahoone, koos mõningate kõrvalhoonetega eksterjööris restaureeritud. Säilinud on ka mõisa väikesemahuline park ja Potsu-Vihula maanteelt mõisa poole keerates kaunis lehisallee. Kuigi mõis on eraomandis ja külastajatele suletud, on mõisa ilu võimalik ka eemalt imetleda.

[^1] Eesti mõisaportaal, vaadatud 2. III 2024 [^2] Eesti kohanimede sõnastik, vaadatud 1. III 2024 [^3] Eesti mõisaportaal, vaadatud 2. III 2024 [^4] Muinsuskaitse register vaadatud 1. III 2024

Kuigi Annikvere mõisa ei ole väga laialdaselt käsitletud, on sellel siiski vägagi pikk ja huvitav ajalugu. Külal ja mõisal on olnud palju erinevaid nimekujusid: Annigfer, 1241 Andikewæræ (küla), 1406 Annekever (küla), 1445 Annekevere (mõis ja küla), 1463 Anikvere (mõis), 1469 Annigkever (mõis, küla, veski), 1542 Annickver (küla), 1796 Annigfer (mõis), 1844 Annigfer (mõis, küla), Annigver (küla)[^1] Annigfer in Kirchspiel Haljall, Wierland. Kõige varaseimad märkmed Annikvere mõisast (saksa k Annigfer) pärinevad 1445. a. [^2] - Paul Johanseni arvamusel võis seal mõis olla aga juba Taani ajal (13. saj). Annikvere mõisale kuulus ka Jorika rannaküla (praeguse nimega Pihlaspea), mis asus Vihula mõisale kuulunud rannaäärse ala kõrval - rannakülas Annikvere mõisal eraldi kõrvalmõisa ei olnud.

1920 a maareformiga rajati mõisa maadele asundus, mis liideti 1977 Annikvere külaga. [^3] Enne võõrandamist 1919. a kuulus ta von Nottbeckide suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Berthold von Nottbeck. Mõisast on pärit ka Tallinna keskaegse ajaloo uurija Eugen von Nottbeck. Alustades teadaolevatest kõige esimestest omanikest olid selleks von Lantingshausenite perekond. Selle suguvõsaliin algab Albrecht Lantingiga (suri pärast 1567), kes rändas 1567. a Madalmaadest Tallinnasse.

Sajandite jooksul on see läbinud mitmesuguseid omandimuutusi ja arhitektuurilisi muudatusi. Katusekorrusega hilisklassitsistlik mõisa peahoone pärineb arvatavasti 19. saj keskpaigast, kuid temas on ka varaklassitsistlikke jooni. Uks on esifassaadis asetatud paremale tiivale, ukseni viib kitsas, kuid kõrge trepp. Hoone sissepääs paikneb erandlikult ta nurgal, kus asuvad ka kaks doskaana orderi sammastele lähedaste vormidega ümarsammast - sambatüvi omab paisutuse. Ruumid on hoones anfilaadsed. Säilinud on ka mitmeid, ajajooksul ümber ehitatud kõrvalhooneid. [^4]

Tänaseks päevaks on mõisa peahoone, koos mõningate kõrvalhoonetega eksterjööris restaureeritud. Säilinud on ka mõisa väikesemahuline park ja Potsu-Vihula maanteelt mõisa poole keerates kaunis lehisallee. Kuigi mõis on eraomandis ja külastajatele suletud, on mõisa ilu võimalik ka eemalt imetleda. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Haljala valla territooriumile. [^5]

[^1] Eesti kohanimede sõnastik, vaadatud 1. III 2024 [^2] Eesti mõisaportaal, vaadatud 2. III 2024 [^3] Eesti kohanimede sõnastik, vaadatud 1. III 2024 [^4] Eesti mõisaportaal, vaadatud 2. III 2024 [^5] Muinsuskaitse register vaadatud 1. III 2024