Karula Karrol, Carull

Karula mõis (saksa keeles Karrol) on rüütlimõis Lääne-Virumaal Haljala kihelkonnas. Esmateated pärinevad 1499. aastast ning on läbi aja kuulunud erinevatele suguvõsadele nagu Wrangellid, Tiesenhausenid, Essenid jpt. Viimane võõranduseelne omanik oli Berthold von Nottbeck, kes ostis mõisa 1902. aastal. Kolm aastat hiljem põletati peahoone maha ning mõisahärra alustas uue peahoone ehitamist. Vabariigi tulekuga võõrandati mõis riigile ning Nottbeckist sai rentnik. 1922 sai peahoone uuesti tulekahjus kannatada. Vähem kui kümnend hiljem, 1931. aastal on Virumaa Teatajas kuulutus härrastemaja osade äravedamisest.

Mõisa aeg

Karula rüütlimõisa on mainitud esmakordselt 1499. aastal, mil pärandusejagamise lepinguga jätab Otto Wrangell poegadele Hans ja Mauritius Wrangellile. 1581. aastal kuulus kompleks Otto Wrangellile, ent siis läks mõis kroonule ning anti Rootsi sõdurile Arvid Stålarmile. Kuna Otto venelaste käes vangis viibis, võõrandas kümnendi lõpus Rootsi kuningas Johann III mõisa mehe naise ja 12 lapse käsutusse. Paar aasta hiljem, 1595, läks kompleks juba Röttger von Tiesenhausenile. 1696. aastal panditi Karula mõis kuueks aastaks kapten Hans Christopher von Rohrile, ent pärusomanikuks oli jällegist mees Wrangellite suguvõsast. 18. sajandil käis mõis läbi mitme aadliperekonna (Tiesenhausen, Uexküll, Hertzfeldt, Kursell, Hastfer) kuni 1783. aastal soetas selle uuesti Wrangell. Kreisikohtunik Georg Johann von Wrangell pantis seda aja jooksul mitmele ülikuperele (Lantinghausen, Brevern) kuni 1861. aastal omandas ala kindraliproua Sophie Marie von Essen. Karula mõisale ja selle inventarile sai ta veel lisaks Annikvere häärberi, Vanamõisa heinamaad jpm. Hiljem päris selle Nikolai von Essen.[1]

XX sajandi algus ja vabariigi aeg

Nikolai von Essen müüs 1902. aastal Berthold Eduard Johann von Nottbeckile.[2] Kolm aastat hiljem põles mõis maha ning omanik alustas uue peahoone ehitamist.[3] Juttude järgi oli hoone juba peaaegu valmis.[4] Vabariigi tulekuga võõrandati mõis 1919. aastal riigile ning kunagisest mõisahärrast sai rentnik.[5] 28. mail 1922 süttis hoone taas. Päewalehe andmete järgi olevat tuli lahti pääsenud korstnast.[6] 1930. aastal ilmus Virumaa Teatajas lühiartikkel pealkirjaga “Pilk Karulale - läbisõidul.”. Seal kirjutati järgnevalt: “Mõis oli omal ajal suuremaid ja rikkamaid Wirumaal, mida tõendavad eeskujulikud, kunagi korras olnud hooned. Nüüd nad muidugi kõik lagunevad. Kõige kurvastavam on näha pooleli valmisehitatud kahekordse, paekivist ja kivikatusega härrasmaja hävinemist. Maja on võrdlemisi suur ja oleks kusagil rahvarikkamas kohas kõigiti kohane ümberehitada kas rahvamajaks või ühispiimatalituse hooneks. Siin aga laguneb ta.”.[7] Juba aasta hiljem ilmus samas ajalehes kuulutus härrastemaja osade äravedamisest.[8] Sealt soetatud palkidest olevat ehitatud Vihula seltsi- ja koolihoone.[9]

Nõukogude aeg ja tänapäev

Nõukogude ajal kuulusid Karula mõisa alad “Õitsengu” kolhoosi alla, hiljem oli osa “Viru” kolhoosist. 1970. aastatest pärineb muinsuskaitse dokumente, milles antakse ülevaade säilinud mõisa kompleksist ning seisukorrast. Juba tol ajal oli suur osa hooneid varemetes või halvas seisundis.[10][11] Tänapäevaks on olukord veelgi enam halvenenud. Kõige paremas seisukorras on mõisa vana tall, milles 1990. aastatel oli Karula kõrts.[12]

[1]Kinnistu register. https://shorturl.at/dsyGJ [2]Kinnistu register. https://shorturl.at/dsyGJ [3]Keskkonnaagentuur. https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=2090241426 [4]Facebook (lõpeta see viide) [5]Virumaa Teataja, nr. 98, 25. VIII 1939. https://shorturl.at/lsNQ1 [6]Päewaleht, nr. 127, 3. VI 1922. https://shorturl.at/fuBM7 [7]Virumaa Teataja, nr. 97, 2. IX 1930. https://shorturl.at/abjxJ [8]Virumaa Teataja, nr. 41, 14. IV 1931. https://shorturl.at/chrtH [9]Keskkonnaagentuur. https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=2090241426 [10]Mõisate ülevaated (1976-1978). Muinsuskaitse register. https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A228/Karula_mois.pdf [11]ENSV Riiklik Ehituskomitee Kultuurimälestiste RPI Eesti NSV mõisaarhitektuur. https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0015288.pdf [12]Emmeliina blogi. https://emmeliina.blogspot.com/2012/01/komistamised.html