Kavastu Kawast, Kappes, Kaaps, Unnas

Kawast in Kirchspiel Haljall, Wierland Kavastu mõisat (saksa k Kawast) on esmamainitud 1398. a. Enne 1919. a võõrandamist kuulus mõis von Dehnide perekonnale, mõisa viimane omanik oli Arnold von Dehn. Mõisast on vaatamisväärsena säilinud 1869. a ehitatud mõisapargi kirdenurgas tuvitorn. Neogooti stiilis teravkaarfriisiga torn meenutab keskaegset linnusetorni. 18. saj ehitatud ja 1860. a. neogooti stiilis rekonstrueeritud puidust peahoone hävis tulekahjus 1972. a. Hoonest on järel vaid vundament ja üks otsaruum. Ka pikast kaaristuga aidahoonest on alles vaid ühe otsa jäänused. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Haljala valla territooriumile.

Vanimad teated mõisa kohta pärinevad 14. saj lõpust. 1386. a mainitakse Kavastu küla, mis kuulus Lode perekonnale. Mõis tekkis 1398. ja 1402. a vahel. 1505. a on mõisa nimi Unnas, 1539. a juba Kappes suurema küla Kawasti järgi. 16. saj esimesel poolel ostis mõisa Arend Asserien. Pärast mitme omaniku vahetust, ostab 1771. a mõisa hilisem Eestimaa rüütelkonna peamees Johann Ernst von Fock, kelle perekonna käes on mõis kuni 1834. a. Gideon Ernst von Focki pojad loobuvad pärimisõigusest ja mõisa omandab surnud venna tütar Julie von Maydell (sünd von Fock). Maydellid müüvad mõisa 1897. a Andreas Christian Kochile, kelle perekonna käes on mõis kuni 1907. a, mil mõisa ostab Arnold Heinrich von Dehn. Dehni käes on mõis kuni 1919. a võõrandamiseni.[^1]

Aastatel 1912–1968 tegutses peahoones Kavastu kool.[^2] Mõisa peahoone hävis 1972. a tulekahjus. Väidetavalt kolhoosnikut panid põlema. Peahoone vundamendile on paigutatud mälestuskivi.

1770.aastate paiku ehitasid Fockide perekond kõrgmurdkelpkatusega härrastemaja.[^3] Järgnev teadaolev muutus toimus 19. saj keskel, mil Maydellid ehitasid välja historitsistliku ilme saanud puidust mõisa peahoone teise korruse, samuti rekonstrueeriti park ning rajati allee mõisast Parimäe ja Kavastu küla suunas. Kavastu mõisa peahoone ehitusaeg pole täpselt teada. Hoone kujutas endast kahekorruselist kõrge poolkelpkatuse ja mitme erimõõdulise vintskapiga liigendatud palkhoonet, mis omandas 1860ndatel historitsistliku väljanägemise. Hoone seinte välispinda kattis horisontaalne laudvooderdus, seinte siseküljel oli tellisvooder, krohv ja tapeet. Hoone plaanilahendus on ebasümmeetriline, peasissepääs ei paiknenud keskteljel, vaid peafassaadi põhjapoolses osas. Tagafassaadil asus valgusküllane kaarakendega veranda, esikülje sissepääsu kohal aga profileeritud puitkonsoolidel rõdu. Uusrenessanslikest elementidest leidus fassaadidekooris puidulõikelisi ehisviile, aknaluuke, ümaraknaid ja ümarkaares ehisframuuge saali akende kohal. Hoonel on olnud sindelkatus ja kaks suurt mantelkorstent. Hoone peaust on kaunistanud omapärane krepitud barokne voluutfrontoon, mille järgi võib oletada, et hoone ehitusaeg võis jääda 18. sajandi teise poolde. Sellele viitab ka säilinud foto baroksest interjöörist.

Kõrvalhooned Peamiselt sümmeetrilises mõisaansamblis oli hulk kõrvalhooneid. Peahoone esiväljaku põhjaküljel paikneb 7-avalise kaaristuga paekivist ait, väljaku vastasküljel tall-tõllakuur ning kooniline paekivist tuulik. Säilinud ehitistest tähelepanuväärseim on 4,5 ha parki piirava müüri kirdenurgal paiknev nn tuvitorn (1869) – ligi 6 m kõrgune ümmarguse põhiplaaniga detailipeen paekiviehitis, mis oma kõrge koonuskatuse, piluaknakeste ja mašikuliiga meenutab keskaegset kaitsetorni.[^4] 1985.a ajaloolisest õiendist ja 1805. a kaardilt võib välja lugeda veel muidki kõrvalhooneid, nagu paekivist valitsejamaja, rehi, tuuleveski, karjakastell, sepapada, kaks tiiki, suur viljapuuaed ühes puidust aednikumajaga. Ansamblisse kuulus ka park. Peale selle oli Kavastu mõisal kaks kõrtsi. 1818. aastal ehitati magasiait ja 1863. aastal piklik raudkivist moonakamaja. Mõisahoone ees laius avar ümmargune malmketiga piiratud muruplats. Nüüdseks on enamik kõrvalhooneid hävinud või varemeis, kuid mõni on ka kasutuses.

Mõisale kuulusid veel mitmed karjamõisad nagu Jalumäe (Jallona), Koigi (Koik), Rassivere (Rassifer), Tereska[^5] ja kõrvalmõis Kandle (saksa k Kandel). Kuni 1812. a kuulus Kavastu mõisale ka Lahe küla (rannaküla), mil Sagadi mõis selle ostis.

Koduloolist 19.saj alguses tegutses siin A. Frühlingi oreli-ja harmooniumitöökoda, mille sulgemise järel ostis selle tööriistad ära orelimeister Kriisa Võrumaalt.[^6]

[^1] Kinnistute register. –Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16926 [^2] Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Kavastu algkool. - Folkore, https://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Haljala&id=1542 [^3] Pärn, E., Eestimaa puitmõisad aastail 1700-1850: etnoloogilisest pärandist stiiliarhitektuurini. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2022. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b3710b3f-db59-4b6b-83b1-f866d49ae3e0/content [^4] Eesti Arhitektuur 3. Toim V. Raam. Tallinn: Valgus, 1997, lk 135. [^5] Särg, A., Lääne-Virumaa Mõisad ja Mõisnikud. Tallinn: Argo, 2007, lk 44. [^6] Sakk, I., Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2002, lk 144.