Avanduse mõisa peahoone (erinevad osad 18.-20. sajand)

Avanduse mõisa peahoone vanim osa (arvat. 1760ndad)

Awandus in Kirchspiel St. Simonis, Wierland Avanduse mõisat (saksa k Awandus ) 
 on esmamainitud 1494. aastal, mil ta kuulus von Taubedele. 17. sajandil oli mõis von Fockide valduses, alates 1849. aastast kuulus ta aga von Lütkedele. 1882. aastal läks mõis von Bremenite valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin von Bremen. Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ning on saanud oma lõpliku kuju 20. sajandi algul. Vanim osa on hoone parempoolne ots, mis on 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis. 19. sajand lisas sellele vasakule tiivale mitmeid juurdeehitusi. 1899-1902 väldanud viimase ümberehituse autoriks oli arhitekt Rudolf von Engelhardt. Sellega hõlmati hoonesse ka vasakul paiknenud vana valitsejamaja, mis ehitati põhjalikult ümber. Selle tulemusena kujunes omanäoline neorenessanssi sugemetega hoone, mis on osalt kahe-, osalt aga ühekorruseline. Hoones asub Avanduse vallavalitsus. 1849-82 kuulus Avanduse mõis admiral Friedrich von Lütkele, kes oli teinud mitu ümbermaailmareisi ning uurinud Venemaa põhjarannikut Novaja Zemlja piirkonnas. Ta oli ka Peterburi Teaduste Akadeemia president. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Simuna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Väike-Maarja valla territooriumile.

Avanduse .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Awandus, Aunack

Avanduse mõisa peahoone (erinevad osad 18.-20. sajand)

Avanduse mõisa peahoone vanim osa (arvat. 1760ndad)

Avanduse mõisa peahoone (erinevad osad 18.-20. sajand)

Avanduse Awandus, Aunack