Küti mõisa ait

Küti mõisa peahoone (1760ndad)

Küti mõisa kõrvalhooneid ja nende varemeid

Kurküll in Kirchspiel St. Jakobi, Wierland Küti mõisat (saksa k Kurküll ) 
 on esmamainitud 1473. aastal. Mõis on pikkade sajandite vältel kuulunud nii von Rosenitele, Zoege von Manteuffelitele kui ka von Essenitele. Alates 1859. aastast on ta von Stackelbergide aadliperekonna valduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Stackelberg, kelle kätte mõisasüda jäi kuni 1939. aastani. Mõisa peahoone on 1760. aasta paiku ehitatud kõrge murdkelpkatusega barokne kiviehtis, mille vasaku otsaga on hiljem liidetud kahekorruseline tiibehitis. Peahoone esist väljakut ääristavad viimasega nurgi paiknevad baroksed ait ja tall-tõllakuur. 
 
 Kolhoosiajal on hoone tugevalt ümber ehitatud klubiks, kuid säilitanud siiski barokse üldvälimuse ja -mahu. Küti mõisas on oma lapsepõlve veetnud kuulus kunstnik, akadeemik Carl Timoleon von Neff, kes oli Küti mõisa tollase omaniku Heinrich Zoege von Manteuffeli kasupoeg. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile.

Küti .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Kurküll

Küti mõisa ait

Küti mõisa peahoone (1760ndad)

Küti mõisa kõrvalhooneid ja nende varemeid

Küti mõisa peahoone (1760ndad)

Küti Kurküll