Mõdriku mõisa sammasmonument

Mõdriku mõisa peahoone tagantvaade

Mõdriku mõisa peahoone (peamiselt 18.-19. sajand)

Mödders in Kirchspiel St. Jakobi, Wierland Von Brackelitele kuulunud Mõdriku mõisat (saksa k Mödders ) 
 on esmamainitud 1470. aastal. 17. sajandil kuulus mõis von Stackelbergidele. 1770tel aastatel said mõisa omanikeks von Kaulbarsid ning 1894. aastal von Dehnid. Väheldase künka tipus asuv kahekorruseline mõisa peahoone sisaldab endas paljusid ehitusjärke. Hoone vanim osa on ümartorn ja sellega piirnev hooneosa, mis võib olla ehitatud keskaegse vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoone müüride põhjal. Tõenäoliselt 1780tel aastatel von Kaulbarside ajal sai hoone ümartorniga piirnev idatiib oma lõpliku mahu ja barokse kujunduse, kuigi seal võib olla ka 17. sajandi ehitusosi. Veidi hiljem ehitati juurde klassitsistlik läänetiib. Läänetiib on on idatiivaga ühenduses ainult teise korruse kaudu; vana ja uut osa ühendav väravaehitis kujundati klassitsistliku portaalina, millel on kolmnurkfrontoon. Georg von Dehnilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones alustas 1927 tegevust kodumajanduskool, mille järglane Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool kasutab mõisahoonet tänini. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisa läheduses kõrge künka tipus paikneb 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja sammasmonument. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile.

Mõdriku .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Mödders

Mõdriku mõisa sammasmonument

Mõdriku mõisa peahoone tagantvaade

Mõdriku mõisa peahoone (peamiselt 18.-19. sajand)

Mõdriku Mödders