Rägavere mõisa peahoone (1770ndad, pikendatud 19. sajandi lõpuosas)

Rägavere mõisakompleksi üldvaade 

Raggafer in Kirchspiel St. Jakobi, Wierland Rägavere mõis (saksa k Raggafer ) 
 eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus 
 mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. 19. sajandi lõpul pikendati hoonet vasakpoolsest otsast. Hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest, mis on restaureeritud esimest korda koos hoonega 1970tel aastatel. Lahemaa rahvuspargi keskuseks taastatud Palmse mõisa kõrval oli Rägavere teine mõisahoone, mis Eestis peale Teist maailmasõda kompleksselt restaureeriti. Sellega sai hakkama tollane Vilde nimeline kolhoos esimehe Erich Erilti eestvõtmisel. Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses ning sellejärgselt teistkordselt restaureeritud, mille käigus lammutati muuhulgas ka mõisahoovi 1960tel aastatel püstitatud kolhoosiaegne korterelamu. Mõisakeskusest kilomeetri jagu kirdes asub mõisaomanike matusepaik koos väikese kabeliga. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile.

Rägavere .css-mcpu91{font-size:var(--chakra-fontSizes-xl);}Raggafer, Uando, Oando

Rägavere mõisa peahoone (1770ndad, pikendatud 19. sajandi lõpuosas)

Rägavere mõisakompleksi üldvaade

Rägavere mõisa peahoone (1770ndad, pikendatud 19. sajandi lõpuosas)

Rägavere Raggafer, Uando, Oando