Kalvi Pöddes, Podwes

Kalvi mõis, asub Eesti põhjarannikul Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas. Mõisa mainitakse esmakordselt 13. sajandil, kuid praegune tuudorstiilis peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda.

Kalvi mõisat on esmamainitud 1485. aastal. Tegemist oli vasallilinnusega, mille ehitasid välja mõisa tollased omanikud von Loded. 1770. aastate alguses vasallilinnuse müüridele ehitatud vana härrastemaja sai 1910. aasta tulekahjus kannatada ja tollane omanik Nikolai von Stackelberg lasi sellest põhja poole püstitada uue peahoone.

Kalvi vasallilinnus

Pindalalt on tegemist olnud suurima Virumaa vasallilinnusega. 586m2 , kuid müüripaksused olid vaid 0,8-1,25 meetrit. Linnus asetses külgedega põhiilmakaarte suunas.Ilmselt on tegemist olnud väikese torniga varustatud 3027 m laagerkastelliga, millel on üks külg olnud hoonestatud. Vanim linnuseosa hõlmab kompleksist edelapoolse veerandiku. Linnusel on olnud ka 148 m suurune sisehoov, säilinud on laskeavasid ja põhjaküljel ühe poolümara torni osi. Ruumid paiknesid neljas tiivas ümber pikliku hoovi.
15. sajandil rajatud kastelli tüüpi Kalvi linnust on esmamainitud 1485. aastal kui Hans Lode pandib mõisa Talinna linna piiskop Simon von der Borchile. Üürikus on ka mainitud, et sellel kohal on juba vanast ajast olnud sadam, mis vaheldumisi on olnud Malla ja Kalvi võimu all. 1512. aastast kuni 1580. aastate lõpuni oli linnus Dietrich Kalffi valduses, kellelt tuleneb ka praegune nimi. 1558. aasta Augustis vallutati linnus vene vägede poolt. 16-18. saj algusest on mõis kuulunud von Engdeside, von Budbergide ja von Anrepite perekondadele. 1716-1836 oli mõis von Essenite suguvõsale kes ehitasid hoone tugevalt ümber, idatiib ehitati ümber härrastemajaks. Ümberehituste käigus lammutati algseid müüre. 1830ndatest- 1890ndateni kuulus mõis von Ascheradenidele, von Baranoffidele, Lwowski ja Schillingute perekondadele. 1910. aastal põles hoone maha ning von Stackelbergide perekond otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit eemale.

Kalvi Mõis

Kalvi mõisa uus peahoone valmis 1913. aastal ning arhitektiks peetakse Wladislaw Karpowiczit. Tegemist on tuudorstiilis hilisjuugendliku härrastemajaga, mis asub klindi serval, mere ääres. Jõulise fassaadiga 3-korruseline, murdkelpkatusega murtud graniitkiviehitis. Igalt neljalt nurgalt eenduva 4-kandilise sakmelise torniga hoone on inspireeritud gootikast, üksnes kitsaste akende jaotus on juugendlik. Esifassaadi rõhutab astmikviiluga risaliit. Tagafassaadi keskel olevasse avarasse kinnisesse verandasse juhib graniitpurust valatud barokse balustraadiga kõrge paraadtrepp. Siseplaneeringus domineerib II ja III korrust läbiv pidulik hall, mille taha hoone põhja-küljele on reastatud saalid salongidega. Esindusruumide roosivanikute, lille- loorberipärgade jms. kombineeritud kõrgekvaliteedilises stukkdekooris kajastub juugendstiili maitsele allutatud klassitsistlik ja renessanslik laad. Hallis ja ühes läänepoolses salongis on säilinud neorenessanss-stiilis graniitkamin vapikilbiga.

Viimane mõisahärra parun von Stackelberg lahkus Eestist 1939. aastal. Peale sõda asus hoones sanatoorium ja 1970 kohandati see ümber puhkebaasiks. 1990ndatel läks mõis eravaldusesse ning korrastati nii peahoone kui ka kõrvalhooned. 2002-2010 tegutses seal hotell.

Kasutatud allikad

Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, 1993. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d… Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus. Õpetatud Eesti Selts, 2016. Muinsuskaitseamet. “13828 Kalvi mõisa peahoone, 1908-1912.” Kultuurimälestiste register, 10 03 2003, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13828. Rahvusarhiiv. “Kinnistu detailandmed: Kalvi.” Kinnistute register, 2024, https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16992&_xr=eNotjUEKgzAURO%252FyL6ARA2W8g5seQD42xI8xVZOsindvolm94Q3MMBR%252BgnZg6CcEdB1oFe8lxPRpguFzXt6y7c5QbpUCOVni9I1BvC1Kg0axyd016KhUhT1oZ2uq0oWvPMDepqrzm4k0XNcfGwAq%252Bw%253D%253D. Raigna, Raivo. “Kaunis Kalvi mõis suleb peagi turistidele uksed.” Virumaa Teataja, 29 August 2010, https://virumaateataja.postimees.ee/304879/kaunis-kalvi-mois-suleb-peagi-turistidele-uksed. Riigi Teataja. “Aseri valla arengukava kinnitamine.” Riigi Teataja, 2003, https://www.riigiteataja.ee/akt/557967.