Malla Malla

Malla mõis asub Malla külas, Lääne-Viru maakonnas. Esimest korda mainiti Malla mõisa 1443. aastal, mil see arvatavasti oli vasallilinnus. Barokne peahoone ehitati 1651-1654. aastatel, selle tänapäevane historitsistlik ilme pärineb aga aastast 1881.

Mõisaansamblisse kuulub peahoone, ait, park, teenijatemaja, kolm keldrit, karjakastell, kuur, kaev, meierei, valitsejamaja, rehi, tall, kuivati, tuuleveski ning riistakuur. Kõik nimetatud objektid on muinsuskaitse all.

Mõis asus Malla külas juba keskajal. Esimest korda mainiti Malla mõisa 1443. aastal, mil see võis eksisteerida vasallilinnuse kujul [^1]. On teada, et 1425. aastal omandas Malla küla Dietrich Uexküll Eilard Wrangelilt ning viis aastat hiljem müüdi see Frederick Wrangelile. Wrangeleid nimetatakse Mallaga seoses veel aastakümneid pärast seda ning võib järeldada, et just Wrangelid olid vanima kivist mõisamaja ehitajad - hoone oli nende ajal tekkinud. [^2]

1620ndatel anti sõjas kannatada saanud mõis Rootsi riigi ühe mõjukama isiku Gustav Horni valdusse. Horn võttis ette suured taastamistööd, mis algasid 1631. aastal vana härrastemaja kordategemisega. Lisaks algse peamaja taastamisele rajati ka uus barokkstiilis palee, mille ehitustööd kestsid aastatel 1651-1654. [^3] Maja kallal töötas ka Tallinna kiviraidur Dionysius Passer, Eesti renessanssperioodi silmapaistvama meistri Arent Passeri poeg. [4^]

Uhke hoone sai kannatada Vene-Rootsi sõjas juba 1656-1658. aastatel. Kahjustused polnud ilmselt rängad - vahetati vaid aknaraamid. Vanal peahoonel vahetati katus. [^5] On teada, et tollal ümbritses mõisa peahoonet õuna- ja kirsiaed ning taamal asusid kaks väikest tiiki, metski polnud kaugel. Sõjas olid rohkem saanud kannatada abihooned: ehitati uus saun, töid tehti vesiveski kallal. [6^]

Põhjasõda oli kogu Eestile laastav sündmus - nii ka Malla mõisale. Virumaa mõisatele oli eriti kahjustavad Vene vägede retked 1704. aasta hilissuvel ja 1710. aasta augustis. Ilmselt sattus Malla mõis sel ajal rüüstajate meelevalda. Sõjast taastumine võttis aega aastakümneid - inimesi aeglustas ka katkuepideemiad ja näljahädad. Malla mõisal oli võimalus areneda veidi kiiremini kui teistel - pärast Põhjasõda olid selle valdused läinud mõjukale Peterburi õukonnaga seotud Löwenwoldede perekonnale. [^7] Sellest hoolimata oli mõis tühi, põllud ja heinamaad olid juba tükk aega harimata. Malla mõisa omanik Gerhard Johann von Löwenwolde veetis seal oma viimased eluaastad ning suri 1723. aastal. [8^]

Mõisa päris Löwenwolde vanem poeg Karl Gustav. 18. sajandi keskelt säilinud inventaariumi järgi on teada, et tollal oli nelja toa ja kuue kambriga elumajas kolm musta kahhelahju, pehastunud laudkatus ja välissein, millel olid vanad ning kõdunenud aluspalgid. Hoones peeti remonti hädavajalikuks. Samuti oli mõisas kaks kivihoone varet - üks suur, teine väiksem, kahekorruseline ait, saun, teenijatemaja, karjahoov, rehi, vana rehehoone ja heinaküün. [9^]

19. sajandi algul läks mõis Alexandel Magnus von Maydellile, kelle ajast pärineb esiväljakut piiravate abihoonete tänane kuju. Samuti valmis siis ka viinaköök. Õnnetuseks põles peahoone 1821. aasta aprillis, mille kohta kirjutab O.W. Masing ajalehes Marahwa Näddala-Leht, et ehitis süttis korstnapühkija hooletuse tõttu, kuid tuli ei jõudnud täie võimsusega põleda. Sellest hoolimata olid kahjud suured. Peahoone taastati ning mõisa asus 1840. aastal elama inglanna Elizabeth Rigby, kes üüris mõisa Maydellidelt. 1878. aastal omandas mõisa Woldemar von Tiesenhausen. [10^]

Peamaja põles ka 1880. aastal. Tuleohvriks said paljud mõisahooned ning suureks süüdlaseks peeti hoonete laastudest laotud katuseid, mille tõttu oli tuli kiirelt majalt majale levinud. Samuti polnud ka suur tuul soosiv. Peahoone oli niivõrd laialdaselt põlenud, et alles jäid vaid kivimüürid. Kokku hävis seitse hoonet. [11^]

Mõis taastati kiirelt. Esmalt said katuse peale majandushooned. Peahoone taastati aastatel 1881-1883, ning sellest ajast pärineb ehitise tänapäevane kuju. [^12] Ehitati vanade müüride peale ja vahele ning suurendati hoonet enam kui 40 meetrini. Ehitis kaeti nii seest kui väljast modernse historitsistliku dekooriga. Peahoone sai suursugune ja luksuslik. Selle lääneotsale lisati torn ja suurte kaarakendega talveaed. Katuse kujuks saadi inspiratsiooni Prantsusmaa eeskujudest. Vestibüüli kaunistasid mosaiikplaatidest põrand ja Pompeji stiilis maalingutega kaetud seinad ja laed. Hoone taga asus terrass, millelt viisid trepid alla parki, kus laiusid sirgetes ridades pärna- ja tammealleed, juhtides jalutaja mereranda. [^13] Tiesenhausen müüs 1891. aastal mõisa kindraliproua Olga Jakovlevna Lvovskajale, kelle nimele jäi see kuni 1919. aastani, mil see kodanliku maareformi järgi võõrandati. [14^] 1919. aasta jaanuaris sattus Malla mõis Soome abivägede rüüste alla. Tolleks ajaks oli Olga Lvovskaja ja tema abikaasa Aleksandr von Lvovski Eestist põgenenud. Kuivõrd Lvovski oli 1905. aastal Soomes Viiburi kuberner ning osalenud kodanike venestamises, teadsid Soome vabatahtlike abivägi väga hästi, kelle mõisa nad röövisid. Soomlased viisid ära väärt kraami - portselani, raamatuid, vaipu, maale, hõbedat, lauakelli jms. Helsingis peeti Eestist saabunud laev kinni ning varastatud esemed eemaldati röövlite käest. [15^]

Alates 1921. aastast toimis Malla mõisa härrastemajas Malla kool. Tegemist oli 6-klassilise algkooliga ning esimene Malla kooli juhataja oli August Kasemets. 1960. aastal muudeti asutus 7-klassiliseks abikooliks ning see tegutses 1965. aastani. [16^]

Nõukogude ajal oli Malla tootmiskoondise Ookean käes. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist läks mõisakompleks ASi Kunda Tehased valdusesse. [^17] 1999. aastal ostsid mõisakompleksi soolmastest abielupaar, kes hakkas selle hooneid renoveerima. Selle käigus kahjustasid nad aga palju mõisa muinasväärtust. [18^] Mitmes kohas olid seinad asendatud Fibo plokkidega, hävitades vanadel seintel olevad viimistuskihid, põrandaks valati betooni, siseviimistluses kasutati ebasobivat siseviimistlust. 2008. aastal panid soomlastest omanikud mõisa müüki. [^19] 2014. aastal ostis mõisa Soomest pärit Risto Pietilä, kes soovis rajada krüptoraha inkubaatori. 2018. aastal tabas Malla peahoonet sama saatus, mis oli sellega juhtunud nii palju kordi varemgi - see põles maha. Oletatavasti ole tulekahju põhjuseks katuse remondi käigus tehtud keevitustööd. Tänaseks polegi majal katust, alles on vaid söestunud varemed. Peaaegu kõik hoone korrused on sisse varisenud. Peaaegu terves seisukorras on säilinud vaid peahoone kelder. 2020. aastal sai mõisaomanik Pietilä autoõnnetuses surma ning sugulased müüsid mõisa 2022. aastal Asse Saugale. Saugal oli plaan härrastemaja taas üles ehitada, kuid ka temagi jõud ei käinud mahukast projektist üle ning nii on 2024. aasta seisuga mõisakompleks taas müügis. [^20]

[1^] J. Maiste, Eestimaa mõisad. Kunst, 1996, lk 372. [2^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide. Tallinn, 1982, lk 11. [3^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 15. [4^] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada. Varrak, 2023, lk 498. [5^] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada, lk 500. [6^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 16-18. [7^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 19. [8^] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada, lk 501. [9^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 20-22. [10^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 24-25. [11^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 25. [12^] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada, lk 509. [13^] A. Hein, Malla mõis. Arhitektuuriajalooline õiend. I köide, lk 27. [14^] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada, lk 510-11. [15^] P. Erelt, Hõimuvendade soomusretk. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68992545/hoimuvendade-soomusretk] (url) - Eesti Ekspress 05. VIII 2004. [16^] Hariduse ajaloost Viru-Nigula mail. https://viru-nigula.ee/vasta-kool/ajalugu [17^] K. Echrlich, Lekkiv katus ja lääpas uksed-aknad löövad meistrimehel silmad särama. https://virumaateataja.postimees.ee/3309631/lekkiv-katus-ja-laapas-uksed-aknad-loovad-meistrimehel-silmad-sarama [18^] N. Widder, Rikka ajalooga Mala mõis ootab uut omanikku. - Virumaa Teataja 03. XII 2008. [19^] Malla mõis. Mõisablogi. https://www.moisablogi.ee/post/malla-mois A. Tohver, Malla mõisaga jänni jäänud krüptoärimees pani selle müüki. https://virumaateataja.postimees.ee/8066604/malla-moisaga-janni-jaanud-kruptoarimees-pani-selle-muuki - Virumaa Teataja 26. VII 2024.