Samma Samm, Krowelshof

Samma mõisa (saksa keeles Samm)[^1] on esimest korda mainitud aastal 1583. aastal [^2]. 16. sajandil kuulus mõis Trydenite perekonnale. 18. sajandil said mõisa omanikuks Clapier de Colonguede. 1843. aastal müüdi mõis Julius von Brevernile. 1872. aastal ostis mõisa paruness Marie Clodt von Jürgensburg. Viimane mõisnik enne mõisa võõrandamist 1919. aastal oli Alexander Stael von Holstein. [^3]

Mõisa peahoone oli ehitatud mitmes osas peamiselt 18. sajandil. Barokne paekivist mõisahoonel on olnud madal kelpkatus, rusteeritud soklikorrus, kaunistatud karniisid ja vahekarniisid, ristküliku kujulised ja krohviääristega aknad, mille vahel on olnud litseenid. Mõisa esipoolt kaunitas klassitsistlik sammasportikus kolmikviilu ja poolkaar treppidega. Esimene korpus oli ühekorruseline ja hilisem, vasakpoolne juurdeehitus, kahekorruseline. [^4]

Hoone parempoolsest osast on järel varemed, vasakpoolne vanem osa on hävinud täielikult. Mõis jäi sõjast varemetesse, aga mõned ruumid olid veel kasutusel korteritena 1967. aastal. [^4]

Mõisal on olnud keskmisel hulgal kõrvalhooneid, millest on enamik samamoodi varemetes. Mõisa park on samuti oma koha kaotanud. [^4]

[^1] Eesti kohanimede sõnastik, vaadatud 05.10.2024 [^2] Eesti mõisaportaal, vaadatud 05.10.2024 [^3] [Eesti kinnistute register]((https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17012&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=samma+mõis&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekwoeLE3NxEhdzDWzOLwUJWSoVQ2hBEWwA1Jeallyamgw0B2pBaomRdWwsAc%252FYpFQ%253D%253D) [^4] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteermise instituut. Eesti NSV mõisate esiagne ülevaade. Rakvere rajoon, köide III - nr-d. 1978. 101-148. Lk

**Samma küla **

1241. aastal on mainitud piirkonnas aset leidnud vana Samma küla, aga see oli mõisa juurest kadunud juba 16. sajandil. Samma küla taastus 1977. aastal. [^1]

**Omanike ajalugu **

Samma mõis on olnud Treydenite pärusmõis ning esimesed dokumendid pärinevad aastast 1564, millal omandas mõisa Wolmer Treyden [^2]. 1622. aastal loovutab Wolmeri lesk mõisa oma sugulaste Niels Hanson Baggelile, Nöteborgi asehaldurile [^3]. Mõis pärandatakse 1650. aastal tema pojale, Niels Baggehufwudtile [^4], tema omakorda oma pojale, Rötger Johann von Baggehufwudt, aastal 1695 [^5]. 1724. aastal omandas mõisa peale pärimustülisid poeg esimesest abielust, Friedrich Jacob von Baggehufwudt [^6]. 1735. aastal müüb Baggehufwudt mõisa 4 800 riigitaalri eest Alexander Clapier de Colongu’le. Friedrich Jacob Baggehufwudt’i poeg Friedrich Wilhelm tahab mõisat tagasi saada, kuid kohtuskäik ei anna soovitud tulemust. [^7] 1796. aastal müüb Alexander Colongue mõisa oma vennale, Jean Clapier de Colonque’le. 1809. aastal omandas mõisa Hans Clapier de Colongue läbi avaliku müügi [^8]. 1843. aaastal ,peale mõisa pärandamist tütrele Barbara Eleonore Uexküll-Güldenbandile (sünd Clapier de Colongue), võetakse otsus ,peale abikaasa nõuandmist, müüa mõis oma õe Sophie pojale, Hermann Julius von Brevernile, 30 000 hõberubla eest. [^9] 1872. aastal ostab mõisa Marie Adelheid Charlotte Clod von Jürgensburg. 1891. aatal müüakse mõis Alexander Matthias Johann Stael von Holsteinile 80 000 hüberubla eest [^10]. 1919. aastal riigistatakse mõis ning sisse tehakse korterid [^11]. Mõis jäi osaliselt varemetesse pärast teist maailmasõda (foto aastast 1935 näitab, et mõis oli siis veel alles). 1967 oli pool lagunenud mõis veel osaliselt kasutusel korteritena. [^12]

Mõisa detaline kirjeldus aastast 1967

Järgnev kirjeldus on lühendatud versioon ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteermise instituudi Eesti NSV mõisate esialgsest ülevaatest Rakvere rajoonist, mis on üles kirjutatud aastal 1967.

Mõisa peahoonet ehitati mitmes järgus 18. sajandi keselt 19. sajandi lõpuni. Mõisa peahoone oli suur paekivihoone, mille põhikorpuse moodustas kõrge soklikorrusega ühekorde ehitus ning sellele vasakule otsafassaadile liidetud põhihoone laiune kahekordne korpus.

Mõisa põhikest on ehitatud 18. sajandi teise poole keskpaigas. Seda on katund madal kelpkatus, millel paiknesid väikesed, lamedad, ühepoolse kaldega laksaknad. Räästakarniisid on olnud laiad, profileeritud ja eenduvad ning selle all on kulgenud lai vöö, mille all oli omakorda olnud kitsas, profileeritud karniis. Hoone nurkadel ja akenderühmade vahel on olnud laiad, rusteeritud liseenid. Seinapind oli kaetud pritskrohviga. Aknad on olnud suured, kõrged ja kuue ruudulised ning piiratud krohviääristega. Akende all on olnud tahvlid. Põhikorpuse aknad on rühmitatud keskteljel kolme kaupa, siis kahe kaupa ning tiibadel taas kolmekaupa. Aknad olid ühtlaste vahedega ja vahedes olid litseenid. Mõned aknad on olnud petikud või kinni müüritud. Soklikorrus on rusteeritud, selle aknad on olnud lamedad, kroviääristega ja nende kohal on asetsenud lukukivid. Mõisa esifassaadi on kaunistanud sammasportikus, mis arvatavasti lisati 19. sajandi esimesel veerandil. Eenduv protikus on ees nelja ja külgedel ühe toskaana sambaga sammasti, mis kandsid kolmikviilu. Kolmukviilu ümbritses eenduv, lai ja profileeritud karniis. Viiluvälja kaunistas segmentaken. Portikuse keskmiste sammaste vahel oli podest, millelt laekus kahele poole keerjas kitsas kivitrepp. Treppi ja podesti rinnatis oli sepistatud metallist ja klassitsistliku dekooriga. Põhikorpuse tagafassaadi paremal tiival asus kitsas, aga pikk, puitveranda, millel oli lame, ühepoolse kaldega katus. Siseruumid olid anfilaadsed. Ruumides olid peegelvõlvide ja profileeritud laekarniisidega laed. Ruumides on paiknenud suurejoonelised rokokoo dekooriga kahhelahjud. Vestibüülis on olnud ballusraadiga puittrepp.

19. sajandi lõpul lisati põhikorpuse vasakule otsafassaadile lühike tiibhoone risti põhihoone pikiteljega. See järgis põhikorpuse arhitektoonilist lahendust. Tiibhoone tagafasaadis oli viie tahuline väljaehitus, millel teisel korrusel oli lahtine rõdu.

Mõis jäi osaliselt varemetesse peale sõda. 1967. aastal olid veel paar ruumi korteritena kasutuses, peale nende väljakolimist on mõis seisnud kasutuseta varemetes.

**Kõrvalhooned **

Mõisal on olnud keskmisel hulgal kõrvalhooned ja need on samuti varametes. Kõrvalhoonete hulka kuuluvad ait-kuivati, kolm lauta, viinavabrik ja park. [^12]

[^1] Eesti kohanimede sõnastik, vaadatud 05.10.2024 [^2] EAA.854.2.2324 [^3] 854.2.2225 [^4] EAA.854.7.3 [^5] EAA.858.2.89 [^6] EAA.858.2.80 [^7] EAA.854.7.69 [^8] EAA.2840.1.1115 [^9] EAA.854.1.5838 [^10] EAA.4187.1.814 [^11] Eesti kinnistute register [^12] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteermise instituut. Eesti NSV mõisate esiagne ülevaade. Rakvere rajoon, köide III - nr-d. 1978. 101-148.