Ulvi Oehrten, Odenkotz, Nyenhave

Oehrten in Kirchspiel Maholm, Wierland. Esimesed teated Ulvi mõisast (saksa k Oehrten ) pärinevad 1489. aastast. 18. sajandil kuulus mõis Clapier de Cologne aadliperekonnale. Alates 1803. aastast oli mõis von Winklerite valduses. Mõisa viimane omanik oli Alexander von Winkler, kellele kuulus mõisasüda koos väikese maatükiga kuni 1939. aastani.

Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Pikk ühekorruseline kiviehitis püstitati mõisa arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel või 19. sajandi algul. 1880-81 rekonstrueeriti hoone arhitekt Friedrich Modi projekti järgi historitsistlikuks ning hoone parempoolsesse otsa lisati kahekorruseline juurdeehitus. Juurdeehitust kroonib kõrge lahtise rõduga torn, mis on neorenessanss-stiilile kohaselt kujundatud kaaravadega, nii nagu juurdeehituse aknadki. Osalt on muudetud hoone akende kuju, eriti ühekorruselises osas. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid erinevatest ajastutest.

Aastal 2009 tegi renoveerimistööde teostamiseks eskiisprojekti arhitekt Anu Kotli. Renoveerimistöödega jõuti lõpule aastal 2013. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile. Kunagi asus mõisa peahoones Rägavere vallavalitsus ja kohalik rahvamaja. Peale Rägavere valla liitumist Vinni vallaga asuvad Ulvi mõisahoones klubi, raamatukogu, noortetuba ja lasteaed. Mõisaparki kaunistab suur paistiik purskkaevu ja puhkealaga.