Vasta Waschel, Vaasovi, Vaasa

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud Vasta mõis (saksa k Waschel) jääb kaasajal Lääne-Virumaale Viru-Nigula valla territooriumile. Mõisa on esmamainitud 1398. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile.

Kahekorruseline hilisbarokne kelpkatusega peahoone püstitati mõisa 1800. aasta paiku. Esimene korrus on madal soklikorrus, nii et hoonet võib pidada ka kõrgel soklil asuvaks ühekorruseliseks ehitiseks. 2003. aasta kevadel avastati esindusruumides vahepeal kinni kaetud maalingud. Mõisaansamblisse kuulub peahoone, hollandi tüüpi tuuliku kere, valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, töölistemaja, tall ja rehi-kuivati, tõllakuur, karjakastell ja masinarehe.

OMANIKE LUGU

Vasta mõisast (Waschel)kirjutati ajalooürikutes esmakordselt 1398. aastal, omanikuks Berthold Meckes von Waschel. [^1.] 1548 kandsid vennad Johann ja Heinrich, Caspari p von Tiesenhausenid oma venna Jasperi vastabiellunud tütre Maya mehele Gerdt, Gerdi p Dönhofilekaasavarana üle Vasta mõisa. Gerd Dönhof müüs mõisa 1557. aastal Simon Lodele 5000 riia marga eest maha. 1630 loovutas Lode mõisa oma sugulasele, kuid talle jäi eluaegne kasutusõigus. Peale Lode surma otsustas tema naine Anna Rehbinder 2000 rubla eest mõisa Otto von Wrangellile maha müüa. Vasta mõis oli Wrangellide suguvõsas 1720. aastani, mil uueks omanikuks saab Carl Ludwig von Rittern. Tema 1797. aastal pandib 80-ks aastaks mõisa Vene kindralmajor Otto von Knorringule. 14 aasta pärast see muudeti ostulepinguks. Kokku oli Vasta mõis Knorringute valduses pea 90 aastat - 1797-1885. 1874. aastal liideti mõisaga Unukse mõis. 1885. aastal ostis mõisa Reinhold Johann Erich von Samson-Himmelstierna (1856-1933). Tema ajal edendati mõisas tõukarjakasvatust. [2^] 1896. aastal omandas mõisa Reinhold von Winkler, ta elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal. Knorringute järeltulijad elavad Soomes ning on Vasta mõisaga heades suhetes - 2008. aastal kinkisid nad mõisale raamitud pildi perekonnavapiga. [4^]

MÕISAKOMPLEKS

Kivist peahoone, mis on säilinud tänaseni, ehitati tõenäoliselt Carl Ludwig von Ritteri ajal, 1770. aastate paiku, samal ajal on rajatud ka park. Peahoonel on kõrge soklikorrus, seal asusid köök, teenijatetoad ja muud abiruumid. Soklikorrisel asub ka käsipumbaga kaev. Peahoone taga asub väike pargiala - umbes 3 hektarit, seal on säilinud regulaarne pärnaalleede ja ristuvate teede süsteem ning seda ümbritseb umbes meetrikõrgune piirdemüüri[^3.] 1782 kirjutas publitsist ja keelemees August Wilhelm Hupel: „Vasta mõisal on ilus kivist hoone, mis asub verst põhja pool kirikut“. Sel ajal kuulus Vasta mõis keskmise suurusega mõisate hulka: 17 adramaad, 300 revisjonihinge[^5.] Vasta mõisal on rohkelt kõrvalhooneid. Osa neist paikneb ümber peahoone esise väljaku, osa mõisasüdamest eemal lõuna poole, Vasta mõisast Viru-Nigulasse suunduva tee lähedal. Seal asub ka hollandi tüüpi tuuliku kere. Lisaks kuulub mõisakompleksi valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, tööliste/teenijatemaja, tall, rehi-kuivati, tõllakuur, karjakastell ja masinarehe. Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub mõisa valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas F. R. Kreutzwald oma pulmapeo, kui abiellus Marie Elisabeth Saedleriga. [3^]

VASTA KOOL

Vasta 6-klassiline algkool asus mõisa härrastemajja 1940. aastal ning tegutseb seal tänagi Vasta Kooli nime all. Ajutiselt on klassiruumid olnud ka mõisa valitsejamajas. 1967. ehitati klassi- ja töökoja ruumideks endine mõisa koeratall. Samuti on õpperuumid endises aidamajas. 2019. aastal anti Vasta mõisale tiitel kui parim mõis koolis. Tänu Norra riigi poolt rahastatud projektile on mõisa hooneid renoveeritud. [5^]

[1 Vasta kool - mõis https://shorturl.at/yeOj5^] [2 Kinnistute register https://shorturl.at/69BMG^] [3 Mõisablogi https://www.moisablogi.ee/post/vasta-mois^] [4 Vasta kool https://www.vastakool.ee/node/107^] [5 Vasta kooli ajalugu https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu ^]